Kogu tõde minu leivateost

Armusin akrojooga festivalil Kuusiku talus uuesti koduleiba ja sestap kraamisingi rukkijahu tolmusest kapinurgast välja, puhusin eluleegi sisse juuretisele ja astusin taas rukkileiva meelitavasse nõiaringi. Teate ju küll: kui juuretis juba külmkappi elama on asunud, tuleb temaga aeg-ajalt ka tegeleda ehk leiba küpsetada!

Juuretis ongi iga koduleiva alustala ja esimene samm. Kunagi pidasin seda mingiks müstiliseks loomaks, kelle pidamisega igaüks hakkama ei saagi, aga tegelikult on see elukas taltsutatav. Päev enne toa ahjuga kuumaks kütmist ehk tegelikku küpsetamist võtangi esmalt oma pelgupaigast välja juuretise, lisan talle natuke vett ja rukkijahu, nii et moodustuks hapukoorelaadne möks ja jätan ta omapäi. Kausi katan taldrikuga.

Säärane elukas see juuretis ongi.

Säärane elukas see juuretis ongi.

Järgmisel päeval panen paar lusikatäit juuretist kõrvale järgmiseks leivateoks. Umbes 12 tunniga on eeltaigen võrdlemisi hapuks muutunud. Muidugi juhul, kui juuretis on vänge ja mul kipub nii olema. Üleliia hapuks ei tohi lasta minna, muidu ei aita enam ükski suhkur! Siis lisangi paar lusikatäit suhkrut – see annab nii magusama maitse kui ka toidab juuretiselukat, et ta leiba kergitaks.

Demerara suhkur

Demerara suhkur

Sool ja maltoosa on samuti olulised komponendid. Meresool annab iseloomuliku meki ja maltoosa muudab pisut tumedamaks ja magustab.

Vedel maltoosa ja meresool taignas

Vedel maltoosa ja meresool taignas

Kasutan seda odralinnastest musta möksi, mida 1,2 kilo kaupa müüakse. See on odralinnastest, aga väiksemates pakendites on poes (nt. Mahemarketis ja Prismas, Maksimarketis) saadaval ka rukkilinnaseid. Siirupilaadse olluse asemel on alati variandiks ka punakaspruun linnasejahu (nt. Kaarli talu oma), millega tasub samuti säästlikult ümber käia, kuna liiga palju hääd asja teeb leiva hoopis kibedaks!

Maltoosa ja meresool

Maltoosa ja meresool

Järgmisena läheb taignakaussi natuke veel vett ja kuhjaga rukkijahu, kõike ikka tunde järgi! Viimasel ajal olen pidama jäänud Kivisaare Veski täistera rukkijahu juurde, mõnusam ja tervislikum kui rukkipüül, mis sobib pigem peenleiva küpsetamiseks. Minu tainas jääb alati natuke niiske, mitte üdini kuiv.

Kivisaare jahupakike

Kivisaare jahupakike

Seemned! Minu leibades on neid alati peokaupa. Köömned, linaseemned, linaseemnejahu (purustatud linaseemned), mooniseemned, chia seemned – valikut on!

Linaseemned, seesamiseemned, chia seemned, mooniseemned, köömned, linajahu

Linaseemned, seesamiseemned, chia seemned, mooniseemned, köömned, linajahu

Kuna mulle meeldib toiduga säästlikult ümber käia, siis viskan vahel taignasse ka mahlategemise jääke, näiteks porgandit. Muudab mahlasemaks. Porgandiga käib kaasas ka kaneel ja ingver.

Mahlajäägid

Mahlajäägid

Segan taigna hoolikalt läbi, kallan vormi ja jätan paariks tunniks kerkima. Kasutan silikoonist vormi, kuna sealt on hea lihtne kätte saada. Siis küpsetan 180 kraadi juures u. 35-40 minutit, vahel on vaja ka alumist kuumust veel 10 minutit juurde anda. Las jahtub ja siis saab lahti lõigata.Koduse hummusega eriti hää!

Valmis leib hummusega

Valmis leib hummusega

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s