Mädanenud haikala ehk räägime islandi köögist

Augustis hakkas Bardabunga vaikselt purskamise märke ilmutama, aga läks hästi, nii et meeletud tuhapilved taevast ei hägustanud ning saime Elujooksu seltskonnaga Islandil Reykjaviki maratonil ära käidud. Tuul, udu, vihm – säärane oli ilm tavaliselt. Rauane, väävline, kohati aurav – säärane oli vesi. Vaheldusrikas, ülevaatlik, kiire taastumisega – säärane oli mu maraton. Aga toit? No sellega oli meil esmalt see hirm, et toit on jubekallis. Kodus toitu kaasa pakkides tundus küll, nagu läheksime maailma kalleimasse riiki, kus moonakott peab alati ligi olema. Eks ta kallim oligi ning majutuskohtades tegime palju ise süüa, kuid osa läätsesid tassisin ikka koju tagasi. Siiski, siiski, olime ka väljas ja lühiülevaate saan islandi roogadest anda. Ütleme nii, et on mitmeid kategooriaid…

1. Kiirtoit bensiinijaamadest ja sööklatest
Siia alla kuuluvad hamburgerid, hot dogid, friikartulid, wrapid jne. Ütleme nii, et USA kultuur on saabunud ka sellele pisisaarele (3 korda vähem elanikke kui Eestis!), mis muidu hiilgab pika elueaga. Eks vahepeal läkski nende tervis kiirtoidu pärast pisut tuksi, aga islandlased on nüüdseks enam-vähem jalad jälle alla saanud. Neil pidavat olema ka erilised hot dogid, aga kuna ma eriti liha ei söö ning hot dogi kunagi armastanud pole, siis jäi proovimata. Tanklatest pidi saama ka üpris korralikke burgereid ja üldjuhul antakse juurde ka friikad ja salatike. Tegelikult sab kiirtoiduna ka päris normaalse maitsega lambahautist.

2. Aasia toit etnorestoranidest
Islandil on 8% rahvastikust immigrandid. Esikohal on vaieldamatult poolakad (neid 9000 tuuri, teine koht 1500), järgnevad leedukad, taid, lätlased ja filipiinlased. Maratoni järgselt astusime sisse kohta nimega Nings, mis serveeris aasia roogasid (vietnami). Nuudlid, köögiviljad, friteeritud toit – aasia kulinaaria oma eheduses. Aasia restoranides töötavadki immigrandid ning sestap suudavad nad head kvaliteeti pakkuda. Mulle aurutatud brokkoli maitses ja teistelgi kadusid nuudliroad taldrikult kärmelt. Aasia toidukohad olid ühed odavaimad sealses valikus ning hinnatase sarnane Eestiga.

3. Kala ja lammas pubidest
Autoga ringi tiirutades jääb suurel saarel ette vähem söögikohti. Enamasti on need pisemad kohalikud pubid, mis serveerivad kodust toitu. Samas, kui teised järasid lammast, siis mina sain taimetoidu näol kookospiimaga aasiapärase hautise, mitte just kohalik teema. Hinnatase on seal korralik, prae eest tuleb välja käia umbes 30 eurot. Ühes kohas prae juurde eriti salatit ei pandudki, taldrikul ilutses vaid lambakoib ja kartulipuder. Aga ilus oli ikka! Kohalikku kala meeldib neile ka küpsetada. Atlandi ookeanist sulpsavad taldrikule tursk ja paalia (charr ingl. k., roosa kala). Pubidest saab ka külma assortii eri lihadest ja sel taldrikul on kindlalt ka hobuseviilakad.

4. Mädahai ja muud veidrused, mida me ei leidnud
Islandlaste fantaasia on piiritu ja peale haldjate ja trollide on nad leiutanud ka kummalisi sööke. Arvan, et ongi hää, et me neid hulluseid üles ei leidnud, kirjelduski paneb sees keerama. 12 aastat mädanenud hailiha ja pullimunad. Ainult üht oleks tahtnud saada – maa all küpsetatud leiba. Seal ju ahjud otse looduses olemas.

Eraldi pean ära mainima islandi suurepärase leiva. Neile nagu minulegi meeldib seemnetega priisata ja oi, kuidas veel! Selles leivas, mille ostsin, oli tohutult palju seemneid! Ja nad teavad väga hästi, mis on rukkijahu. Nendeleib on ikka päris leib, mitte valge sai nagu mujal kipub juhtuma.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s