Kilekotiviha ehk pakenditest nii- ja naapidi

Mulle ei meeldi kilekotid eriti. Jah, need kõlbavad prügikasti vooderdamiseks ja toidu koju vedamiseks (selle jaoks on seljakott isegi parem kokkuvõttes), aga mulle ei meeldi, kui neid kodus liiga palju on. Ei, ma ei viska neid niisama ära. Ma kasutan uuesti ja siis veel uuesti. Ma lähen oma kilekotikestega poodi ja laon puu- ja köögiviljad sinna sisse. Turulgi käin ühe ja sama plastkarbiga, mis kunagi maasikatega kaasa tuli. Või noh, neid karpe on vähemalt 2-3 ja nüüdseks on osa marjadega sügavkülmas ka. Ja ma absoluutselt ei salli seda, kui müüja poes mingeid asju kilekotti topib. Kui ma ei tahtnud neile kotti ümber, miks peab tema selle sinna panema? Ja miks peaks sokkidele või aluspesule eraldi koti ümber panema?? Need iseenesest ei määri kotis ju midagi ja kui soovida, et muud asjad NEID ei määriks, tuleks kõik need muud asjad hoopis sisse pakkida. Loogikaviga, noh. Üldiselt olen ma see inimene, kes kassas ikka hüüatab: “Ei ole vaja kotti panna!” Ja siis vaatab müüja tihti sellise näoga otsa, nagu oleks tulnukat näinud.

Minu poeskäigu arsenali (jah, poeskäik on sõjaretk, kuna nii raske on normaalseid tooteid leida jne jne) kuuluvad nüüd ka võrkkotid – Hug Bag. Neisse saab mõnusalt juur- ja puuvilja pakkida ning need polüesterkotid kestavad kaua. Lisaks ei jää need koju vedelema. Ausõna, mul on liiga palju kilekotte. Ja isegi see, et kogume neisse pakendeid ja viime kord nädalas (nii kiirelt need täituvadki) Hiiu staadioni juurde konteinerisse, ei tundu nende hulka vähendavat. Elame mõnda aega võrkkottidega ja taaskasutame kilekotte. Eks näis, mida see kraanikausialune pakendimajandus siis teeb.

Lisaks on mul hunnik paberkotte. Jahupakendid ja muu säärane. Osa saame nüüd ka pliidi all või ahjus ära põletada, aga mitmeid kasutan ka ökopoes käies. Seepärast mulle ökopoed meeldivadki, et nii mitmeski on võimalus oma paberkotikesse asju kaaluda. Ostan lahtiselt näiteks läätsesid, kikerherneid ja kaarobipulbrit. Seemneid-pähkleid nii enam osta ei tasu. Lahtiselt need rääsuvad ehk kaotavad kvaliteedis.

Muidugi on sahtlites varjul terve hunnik klaaspurke. Ma ei keeda moosi, sest me ei söö mingit suhkrulurri. Putru oleme küll sööma hakanud, aga hommikune hirsi-, toortatra-, kinoa- või amarandikauss saab üle kallatud hoopis lina- ja päevalilleseemnete, rosinate ja oliiviõliga. Mmmõnus! Milleks siis need purgid? No näiteks küüslaugumöksi jaoks või mõne harva hoidise jaoks, mis ei ole moos. Sibulaheeringad jõulude paiku, näiteks. Lisaks tuli välja, et madalamaid ja laiemaid klaaspurke (kookosrasv ja mesi meie näitel) saab kasutada plastkarbi puudumisel ka lõuna kaasavõtmiseks. Meil juhtus nimelt see, et tavapärased lõunakarbid olid kõik sügavkülmas mingi hää kraami hoiustamisega hõivatud ja siis tuli kiire lahendus leida. Pean tunnistama, et purgist oli päris mõnus salatit vohmida. Sobib kindlasti ka neile, kes plastikut kardavad.

Plastikust… Siinkohal loeb see number, mis pakendi all kirjas on. 3 ja 6 on sellised, millest toitu eemale hoida. 7 nii ja naa, sest tähistab eikellegimaa plastikut “muud”. 4 ja 5 – anna minna. 1 on ühekordne (enamik plastikpudeleid), 2 ainult külma toidu jaoks (ei soojadele roogadele neis pakendites).

  • 1 – PET ehk polüetüleentereftalaat; küpsetuskotid ja -vormid, plastpudelid, enamik toidupakendeid; pudeleid võib kasutada mitu korda, kui neid vahepeal sooja seebiveega pesta, aga siingi ei tohi üle pingutada; kui pudel mõraneb või on hägune, on tema aeg läbi
  • 2 – HDPE ehk suure tihedusega polüetüleen; kilekotid, pakkekile; kemikaale ei eraldu
  • 3 – PVC ehk polüvinüülkloriid; kandikud, kile, kaanetihendid, sisepinnad; laguneb 70 kraadi juures, tekib ohtlik HCl; lisaks eralduvad ftalaadid ja dioksiinid, mis mõjuvad hormonaalsüsteemile ja on arvatavasti kantserogeensed
  • 4 – LDPE ehk madala tihedusega polüetüleen; pakendid ja kilekotid; mürke ei eraldu
  • 5 – PP ehk polüpropüleen; ämbrid, kausid, jogurtitopsid, pudelid, mahutid, kilepakendid; kõrge keemistemperatuur, vastupidav õlile ja rasvale; mürgiseid kemikaale ei eraldu
  • 6 – PS ehk polüstüreen; säilitustopsid ja ühekordsed plastklaasid, alused, millele on poes pakendatud köögi- ja puuviljad; mürgised kemikaalid moodustuvad selle tootmisel
  • 7 – bioplast, aga ka PC ehk ohtlik polükarbonaat; muud plastid; siia alla lähevad nii suhkruroost, kartulist ja maisist biolagunevad nõud, aga ka polükarbonaadist lutipudelid, toidukarbid ja kõvad plasttopsid; eelistada tuleks BPA-vaba plasti
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s