Vägi hommikupudrust

Ma pole kunagi suurem asi pudrusööja olnud. Mingil hetkel ei tundunud idee magusast hommikusöögist eriti ahvatlev ning võileivad läksid palju libedamalt kurgust alla. Kaerahelbeputru ei söö ma siiamaani ja viimaks nuputasin ka välja, miks see mulle niivõrd vastumeelt on. Nimelt, selliseid putrusid, mida ma söön, on maailmas olemas küll ja küll. Kaerahelbed keevad aga liiga vedelaks plögaks ja see minu maitsemeeli väga ei kõdita. Ma armastan teralisi putrusid. Selliseid, millel on tekstuuri. Sestap leiabki meie köögist erinevaid täisteravilju ja seemnelisi: hirss, toortatar, amarant, kinoa. Miks need teralised siis niivõrd head on (peale mõnusa maitse muidugi)? Enamik neist on gluteenivabad ja sobivad sestap ka gluteenitõrksatele. Märkimata ei saa jätta ka mineraalaineid ja olulisi aminohappeid. Ja kui veel seemneid lisada, siis saab eriti toeka hommikusöögi, mis kergitab veresuhkru taset aeglaselt ja hoiab kõhu päriselt täis (mitte nagu nt mõttetud Belvita küpsised, mis on suhkrupommid).

Hirss

Kollaste teradega hirss sisaldab mitmeid mineraalaineid, sealhulgas ka magneesiumit, millest paljudel inimestele tänapäeval puudus on ja mis on otseselt seotud krampide tekkega. Lisaks saab sealt kahte väga vajalikku aminohapet trüptofaani ja lüsiini. Kuna tegu on leeliselise teraviljaga, on seda väga kerge seedida. Allergiaaltid inimesed võiksid samuti hirsi poole kiigata, sest hirss üldjuhul allergiaid ei põhjusta. Tänu hirsile kiireneb ainevahetus, paranevad nahafunktsioonid ja meeleorganite erksus. Kui poes hirsipakki käes hoiad, siis ära ehmu selle pikast keetmisajast. Millegipärast on mitmetel pakkidel kirjas, et hirssi tuleb keeta tund aega. Tund!! Ma ei kujuta ette, mis plöga sellest pärast tunnist keetmist alles jääb, kui vahel on 15 minutitki liiast…

Amarant

Amarant ehk rebasehein polegi päriselt teravili, vaid seeme. Inkad ja asteegid valmistasid sellest juba aastatuhandeid tagasi leiba. Sarnaselt hirsile sisaldab amarant magneesiumit, aga ka kiudaineid, kaltsiumit ja rauda. Lisaks on amarandis olemas asendamatu aminohape lüsiin, mis parandab kaltsiumi imendumist. Amaranti soovitatakse enne keetmist üleöö leotada, et neutraliseerida fütohapet, mis takistab ainete omandamist ja seedimist. Samal põhjusl soovitatakse ka mitmeid kaunvilju leotada. Pakilt lugesin, et amaranti võib ka kuumas potis õhkida, aga selle katsetuseni pole veel jõudnud. On plaanis!

Kinoa

Tšiili hanemalts, mida tunneme pigem kinoa nime all, on tuntud oma mõnusamaitseliste seemnete poolest. Seegi pole teravili, vaid seeme nagu amarant, kuid liigitatakse siiski teraviljade alla, sest putru teed temast ju samamoodi nagu kaerast. Kiita saab jällegi valgu ja olulise aminohappe lüsiini sisaldust. Aga kinoas on ka kõik muud olulised aminohapped esindatud, täisspekter! Mineraalained raud, magneesium, kaltsium, tsink ja fosfor ei puudu kinoast samuti. Täiskõhutunne on tagatud pikaks ajaks, kuna kinoa tõstab veresuhkrut aeglaselt. Kinoa on selline vili, mille tasub enne keetmist sõelal läbi loputada, et eemaldada mõrkjas saponiin. Samas on moodsad tootjad selle protsessi sageli juba ise ära teinud, nii et kinoa pole enam mõru. Aga… mul on mõru kinoaga kokkupuuteid olnud ning polnud teps mitte meeldiv. Kui oled oma kodust kinoad korra loputamata keetnud ja mõruks ei jäänud, siis järelikult on loputustöö juba ette ära tehtud ega pea ise enam vaevuma.

Toortatar

Toortatra puhul teeb mind kõige rõõmsamaks tõsiasi, et tatart on hakatud hoogsalt ka Eestis kasvatama. Peale Remedy Way leiab väärtuslikku toortatart ka Koplimäe ja Tõrvaaugu talu valikust. Mis ta siis tooreks teeb? Nn. klassikaline tume tatar on tegelikult röstitud ja töödeldud, kuna sellelt on kestad eemaldatud aurutamise abil, kusjuures temperatuur tõuseb 80 kraadini. Toortatra puhul on kestad eemaldatud mehhaanilisel teel ning kuna kuumutatud ei ole, siis säilivad paremini ka kasulikud mineraalained. Lisaks on toortatar mahedama maitsega ja piisavalt neutraalne, et sobida nii soolastesse kui magusatesse roogadesse.

Kinoa ja hirss + vetikapulber ja seemned

Hommikupudru saladus

Kuidas mina siis oma hommikuputru valmistan? Kasutan teada-tuntud saladust, mis ka ühel toortatrapakil kirjas oli. Kõigepealt lasen mis iganes pudrumaterjali paariks minutiks keema, keeran kuumuse maha ja hautan veel 10-15 minutit olenevalt sellest, kui kõva vilja-seemnega tegu on. Sooja pudru kallan kaussi, kus ootavad juba ees purustatud linaseemned, päevalilleseemned, chia seemned ja olenevalt tujust ka lusikatäis spirulina- või klorellapulbrit (vetikad). Seemnetest saan kasulikke rasvhappeid ja vetikaist mineraalaineid. See on võrdlemisi neutraalse või isegi kergelt soolaka maitsega puder. Mul on harjumus ka oliivi- või riisiiduõli peale kallata. Kui on magusama isu, lisan ka lusikatäie mett.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s