Piirangute poolt

Tunnistan ausalt öeldes, et kord nädalas ostan piruka-saiakese. Kõige tõenäolisemalt on tegu karjala piruka või täisteracroissandiga, mõnikord ka spinatistruudliga. Tavaliselt on see soolane pirukas, kuigi mul on kerge nõrkus ekleeride ja kohupiimataskute vastu. Saiakesed-pirukad ei ole tervisliku toitumise suurimad sõbrad, sest sisaldavad üldiselt palju kaloreid, mis kipuvad nö. tühjad olema. See tähendab, et nende toodete toiteväärtus (vitamiinid-mineraalid) on madal. Need täidavad küll kiirelt kõhtu ja kustutavad esmase nälja, aga üldiselt on see küllastustunne lühiajaline, sest kui veresuhkur kiirelt üles läheb, tuleb see hiljem ka kiiresti alla. Lõputu karusell, mis on paljude tervisehädade ja üleüldise ebamugava enesetunde (pahurus, unehäired) põhjuseks. See selleks.

2019. aastast tahetakse koolikohvikutes madala toiteväärtusega asjad ära keelata. Teisisõnu: head aega, kommid, limonaadid, saiakesed! Sirvisin rongis ajalehte, kus 20-aastane noor võttis sõna, et tema tahab Eestist ära minna, sest siin otsustati noorte vabasid valikuid piirama hakata ja keegi soovib tema eest mõelda, mida süüa tohib… Mida veel? Mina olen täiesti poolt, et koolikohvikutest, aga palun, ka ülikoolikohvikutest ja spordiklubide söögikohtadest (seal võiks eriti tervislikku ja maitsvat toitu pakkuda) igasugune jama ära kaotatakse. Ei pea olema nii lihtsalt kättesaadav. Suurtes poodideski oleks parem, kui neid pagarilette poleks. Need lõhnavad vastikult hästi ja meelitavad oma lõksu ja olen isegi nende haardesse langenud. Tänapäeval on inimestel ju nii kibekiire, et kiputakse just selline saiake haarama, mis ruttu nälja kustutab, aga tegelikult suuremat toiteväärtust (v.a. hunnik kaloreid) ei oma.

Inimesed on inimesed ja nõrkustki peetakse inimlikuks. Saiakestel on mingi maagiline omadus sõltuvust tekitada. Kuidas on kõige parem oma sõltuvust ravida ja parema tervise poole püüelda? Kindlasti mitte end pidevalt piitsutades ja piineldes. Lihtsam on täielik vältimine, ahvatluste silme alt eemal hoidmine. Sestap ei osta me näiteks koju kommi ja muud magusat. Õhtuti maiustame hoopis kirsside, maasikate, murelite, viinamarjade, arbuusi, meloni ja muude puuviljade-marjadega. Lihtsad maitsvad toidud, mis toidavad magusasoont, kuid sisaldavad ka ohtralt vett, vitamiine ja mõningaid mineraale.

Vaatan vahel õudusega, mida lapsed poest ostavad. Pudel limonaadi, kõrvale pakk krõpse ja teine komme. Enamike söögikohtade menüüd ei pea samuti lapsi normaalseteks inimesteks. Miks muidu koosneb “Lastemenüü” peaasjalikult mingitest jubedatest pooltoodetest nagu friikartulid, viinerid ja lihapallid? Kas tänapäeva lapsed ei vaja vitamiine-mineraale nagu täiskasvanud, kes heal juhul natuke rohkem mõtlevad, mida nad taldrikusse kuhjavad? Kas tänapäeva lapsed ei söö enam värsket ja täisväärtuslikku toitu? Ma pole küll lapsevanem, aga usun, et kui kodus lapsi harjutada, siis küll nad söövad porgandit ja õuna ja marju ja korralikke pearoogi, mitte mingit friika-ketšupi plökerdist. Kui meil viimati sugulased väikeste lastega külas käisid, vitsutasid need suurima hea meelega taldrikult porgandid sisse.

Ma ei arva, et kõiki saiakesi-pirukaid peaks vihkama. Arvan, et need ei peaks niivõrd kättesaadavad olema, eriti lastele. Bioloogiatunnist on meelde jäänud, et rasvarakud tekivad lapseeas. Hiljem võib muutuda nende suurus. Teisisõnu: kui oled lapsed ülekaaluline, tekib sul palju rasvarakke ja kui vahepeal võtadki alla, siis on sul ikkagi terve elu tervisliku kaalu säilitamisega probleeme. Need rasvarakud ei kao kuhugi, alla võttes muutuvad lihtsalt väiksemaks ja uuesti juurde võttes suuremaks. Ei ole nii, et “laps kasvab sellest välja”. Kui ta on väiksena ülekaalus, on tal terve elu raskem. Sõna otseses mõttes. Statistika sõnul on kolmandik lastest ülekaalulised. Päris jube…

Pagariärisid ei pea kindlasti sulgema. Neil on oma koht, aga mitte igapäevas. Korralikud küpsetised (ehk sellised, mis on tehtud puhtast toorainest ega ole värv- ja lõhnaaineid täis) on pidupäevalaual igati teretulnud. Need ei tohiks olla aga igapäevane toit, ka mitte soolased saiakesed. Me saame ju ilma nendeta elada. Heitke korra pilk suvalisele toitumispüramiidile: alumine ehk kõige laiem korrus on ikkagi värviline ja tulvil köögi-puuvilju. Nii palju, kui toitumisnõustajana klientide menüüsid analüüsinud olen, siis pole vast kedagi, kes suudaks vajalikud kogused täis süüa. Neid juhtumeid, kus päeva jooksul 4-5 saiakest ära süüakse, on aga küll ja veel. Ei saa inimesed ise aru, mis täpselt valesti on. Ikka peab keegi teine neile ütlema ja puust ja punaseks selgeks tegema. Paljude jaoks on tabeli kujul menüüanalüüs olnud üpris silmiavav. Üks klient näiteks ei teadvustanudki, et tarbib päevas üle 20 portsjoni magusat ja on niiviisi teismeliste poistega ühel pulgal… Soovituslik on maksimaalselt 4.

Oh, olgem mõistlikud! Las lastel olla käepärast tervislikud valikud ja küll nad sööma hakkavad. Muidugi ei väsi kordamast, et kõik algab kodunt, nii et ka täiskasvanud võiks oma menüü kriitilise pilguga üle vaadata.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s