Miks toitumisnõustaja sulle kommi pakub?

Eks ikka seepärast, et neist lahti saada! Meil on kauss komme täis ja köögis laiutab sädelev kotike, kus on veelgi rohkem komme. Me pole neid ise ostnud, sest me ei osta ei koju ega tööle komme. Ja me tahame neist lahti saada. Seepärast loodamegi, et kliendid on maiad ja suudavad võimalikult palju komme ära süüa, enne kui endal isud võitu saavad. Tegelikult… on juba saanud. Olen söönud rohkem komme, kui plaanisin ehk 0 asemel 10 kindlasti. Ja ma pole selle üle õnnelik. Korra oli magus laks, aga liiga magus ja lemmikkommidega tegu pole. Hea seegi, ehk saab kuidagigi magusasööste pidurdada. Ka mina olen inimene. Isude ja muude veidrustega. Selle hetkeni on kõik lihtne, mil komme pole, sest ma ei osta neid ise. Kui need on aga pidevalt käeulatuses, on olukord keerulisem. Kuigi… täna pole ma ühtki söönud. See-eest alistusin veel suuremale nõrkusele: piparkoogid. Koostööpartner tõi suure paki, ise tehtud ja ägedate kaunistustega, glasuur on mõnusalt hapukas. Vot seal on juba mingi maitsenauding ka. Piparkookide vürtsid on lihtsalt ülimõnusad! Muidu polegi sel aastal ise ühtki piparkooki teinud ja poest sai ka vaid 1 pakk Loodusväe omi ostetud. Edusammud.

20171224_171146

Kui ma ei söö magusat, tunnen end hulga paremini. Näkku ei teki punne ja energiatase on ühtlasem. Puuviljad ei mõju mulle nii nagu maiustuste suhkur. Kui ise süüa teha ja muidu korralikult toituda, ei tekigi mingit probleemi. Ja nüüd jõuame selleni, mis mulle jõulude juures ei meeldi. Ülesöömine, seda muidugi. Ükskõik, kuidas ei pingutaks, ikka on vaja kõigil teistel külalistel laud üle kuhjata. Mis värk on? Kas kogume mingiks homme algavaks näljahädaks lisapekki? Kas on vaja ühel õhtul niiviisi süüa, et pärast on halb olla ega jaksagi diivanilt tõusta? Minu arvan, et ei pea. Ma ise ei leia sellest erilist naudingut. Mulle meeldib toit, aga mulle meeldib ka hea enesetunne. 24. detsembri jõululaud oli õnneks mu enda teha ja tegin seda, mida klientidele soovitan: keskendusin köögiviljadele. Planeerisin laua värvilise värske kraami ümber. Pildilt näebki mitmeid laual olnud roogi. Guacamole ja hummusega sõime nuikapsast ja paprikat. Kevadrullides katsetasin jõululikult põnevat kombinatsiooni: salatilehed, riisinuudlid, värske hapukapsas ja roheline sibul. Samuti näeb laual ema soolatud kala. Puudu on sea- ja pardiliha (seda oli väga vähe) ning kuumutatud hapukapsas, mille ema kodus valmis tegi ja mis pildistamishetkel ahjus soojenes. Samuti on puudu õe toodud kraam: kohupiimakook, leivakrõpsud, kurgisalat. Ja muidugi mu enda tehtud šokolaadi-meejäätis. Kokkuvõttes oli toitu taaskord liiga palju. Seegi ei aidanud, et otsustasin ahjujuurikad täitsa ära jätta (kartuli asenduseks). Talvisel ajal on ahjujuurikad muidu üks meie lemmikroogi. Ahjupotile olen kiidulaulu laulnud varemgi. Huh, igatahes oli järgmisel hommikul ikka natuke paha olla, seest keeras ja pea tuikas. See 1 pokaal veini on minu puhul jätkuvalt 1 pokaal liiga palju. Seda enam, et üldiselt on mu alkoholitarbimine nullilähedane. Kehale lihtsalt ei meeldi. Väärtustan alati mõnusat olekut ja hommikusi trenne ega hooli pidudest. Heast seltskonnast: jah, hoolin, aga saab vabalt alkoholita.

Postituse mõte oli aga hoopis selles, et halada magusa üle. Mis värk on magusa (ja lilledega), et neid peab ikka alati kinkima? Võin küll 100 korda öelda, et ma ei taha traditsioonilisi maiustusi (ega lilli), kinkige mett või hiiglaslik ananass! Või kookosrasva. See on kallis ja seda kulub alati palju nt kodutehtud šokolaadi (kaarobist ja kookosrasvast) või kehale määrimiseks. Esimesel jõuluõhtul läks peaaegu õnneks: kurkumiga mesi ja 90% šokolaad. Kui šokolaadi süüa, siis säärast ma eelistangi, mitte mingit vähese kakaoga maitsestatud suhkrut. Lõpuks sõin vaid 1 tüki, ülejäänu lükkasin Sanderi suunas. Midagi oli mu põhimõttest mitte suhkrut süüa meelde jäänud. Ometigi kohtasin ka lauseid “no seda ikka natuke võtad”. Kui ma oleks ülitugev, siis ei võtaks. Võtsin. Väga natuke. Siiski ärritab, et selliseid ahvatlusi ikka luuakse. Alkohoolikule ei lähe ju ka pitsi pakkuma?

Teisel jõuluõhtul magusast nii kergelt ei pääsenud. 1 pakk väga eeskujulik: ainult rosina-pähklisegu, väga hea, inimesed kuulavad, mida ma tahame. 2. pakk: rosinad-pähklid ja magus… 3. pakk: hiiglaslik kommikott. Appi. Ei suuda ära oodata, et need otsa saaks. Läheks juba see ahvatlus mööda. Vastik ahvatlus. Kommi süües ei teki ka mingit rahuldustunnet, lihtsalt käsi liigub automaatselt kausi poole. Hea seegi, et kauss on koridoris, mitte mul laua peal. Ma ei taha neid komme, aga need kommid tahavad mind.

Mõtisklesin nende magusalaadungite üle ja jõudsin selleni, kuidas kõige lähedasemad inimesed tihti meid ei kuulagi. Võibolla ka kuulevad, aga on omas vanas mustris nii kinni, et jätkavad ikka vanaviisi. Oma tuttavatele-sugulastele-sõpradele on kõige mõttetum ka mingisugust nõu anda. Nad võivad sind pidada küll toredaks inimeseks, aga professionaalsed nõuanded voolavad sujuvalt mööda külgi maha. Kliendid, kes nõustamisse investeerivad ja minu kui võõra inimese poole pöörduvad, teevad suurema tõenäosusega mingeid muutusi. Omade puhul näib, et nõu tahetakse küll kuulda, aga samas otsitakse sealt mingit õigustust oma senise eluviisi jätkamiseks. Või kuulavad nad valikuliselt… räägin ja räägin tervislikust toitumisest, aga viimaks taandub kõik ikka sellele, et kuidas mitte oma elustiili muuta ja vaid lisandite abil puudujäägid kätte saada. Vahel tahaks ikka korralikult pead vastu seina peksta.

Jõuludest jäi mulle kajama veel selline mõte, et tõenäoliselt tahan mina last vaid seepärast, et tõestada maailmale, et selline olevus nagu puu- ja köögivilja sööv ja kommidest möödakõndiv laps on võimalik. Et tõestada, et restoranide lastemenüüd on täiesti haige väljamõeldis ja lapsed tahavad ka tervislikku toitu süüa. Elame-näeme, hetkel veel mitte, ma pole suurem asi lastesõber. Miks? Peamiselt isekusest. Minu maailmapilti ei mahu praegu veel 1 olevus, kes nõuab tähelepanu ja… ohverdusi. Seniks, kuni lapsega tegelemine näib hunnitu ohverdusena, pole ma ilmselt valmis. Küll see aeg tuleb ja 1 lapsega saab vast hakkama.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s