Bataadimuffinid ehk mõnusa hommiku roog

IMG_7351

Bataadimuffinid on järjekordne retsept Jamie Oliveri varamust ning minu katse ühte raamatut, „Every Day Super Food“ läbi töötada. Raamatus asus see hommikusöögiretseptide varamus ning ühel aeglasemalt hommikul me nendega maiustasimegi. Ja kui bataadist rääkida, siis viimasel ajal on selle osakaal meie menüüs ikka hüppeliselt tõusnud. Oma magusa meki poolest sobib ideaalselt ka magustoitu asendama.

Osised

  • 600 g bataati

  • 1 punane sibul

  • 6 muna

  • 2 spl kodujuustu

  • 5 spl täisterajahu (seekord oder)

  • 50 g Parmesani juustu

  • 1 spl päevalilleseemneid

  • 1 spl mooniseemneid

Eelkuumuta ahi 180 kraadini ja pane paberist muffinivormid muffinipannile valmis. Koori ja riivi bataat. Tükelda sibul väkesteks tükkideks. Klopi munad lahti. Ja siis tuleb lihtne osa: sega kõik asjad kokku. Lisa maitse järgi soola, kui Parmesan piisavalt soolast mekki ei andnud. Soovi korral võid lisada ka hakitud tšillit. Jaga muffinitaigen vormide vahel ära ja küpseta ahjus umbes pool tundi või kuni muffinid hoiavad kuju ja muna on tardunud.

Värskendav mündi-kiivismuuti

2016-02-17 11.44.11

Roheline värv on ikka olnud värskusega seotud. Roheline on kevad, uue elu tärkamine, kuid samas ka rahulikkus, aeglane kulgemine. Just roheluses ehk looduses võtame aja maha, vaatame enda ümber ja naeratame. Roheline on ka see smuuti, mille külmal talvepäeval võib valmistada sooja veega ja lisada lusikatäie jahvatatud ingverit.

2016-02-17 11.43.26Osised
Ühele

  • 2 kiivit
  • 1 tl kuivatatud münti või peotäis mündilehti
  • peotäis salatilehti või spinatit
  • 2 tl chia seemneid
  • soovi korral 1 tl vedelat mett
  • vett soovitud konsistentsi saamiseks

Smuutide puhul on lugu lihtne: viska komponendid köögikombaini või purusta saumikseriga. Mett võid panna siis, kui sulle meeldib magusam smuuti või kui kiivid juhtuvad olema hapuvõitu. Vesi kulub ära, kui smuuti on liiga paks. Kindlasti ära unusta mõnusat salatit, sest see lisab smuutile kiudaineid. Ja kuna selles on nii kiivi kui salat, siis tõtt-öelda sobib see väga hästi magamaminekueelseks joogiks. Teadupärast on salatis oopiumilaadseid aineid, mis und soodustavad ja kiivigi on tuntud hea une tagajana.

Omlett, kus munal on kõrvalroll

20160215_084902Kui mõelda omletile, siis meenub esimese asjana see, et selle jaoks on vaja muna. Ometigi võib muna ka võrdlemisi tagasihoidliku rolli võtta ning lasta hoopis muudel komponentidel täies hiilguses särada.Nii juhtus näiteks Jamie Oliveri köögiviljaomletiga (raamatust “Everyday superfood”), mille puhul hakkasin korra juba juurdlema, et kas see kõik mahub ikka väiksele pannile ära. Tegu on imelise viisiga hommikuks märkamatult hunnik köögivilju ära süüa. Kui piirduda ainult munaga, siis mõnda aega on kõht küll täis (rasv ja valk vajavad seedimiseks aega), kuid paari tunni pärast tekib nälg. Köögiviljad annavad ka süsivesikuid ning energiatase püsib esimese keskhommikuse vahepalani stabiilsemana. Allpool siis retsept, minupoolsete väikeste mööndustega. Originaalis oli näiteks 4 muna, aga meil oli kapis vastu vaatamas vaid kaks. Aga… piisab ka neist! Šampinjone Jamiel samuti polnud, aga meie külmikus ootasid 4 õnnetut jäänukit kulinaarseks kunstiteoseks saamist, nii et nemadki leidsid tee pannile.

Osised:

  • 2 keskmist kartulit
  • 1 punane sibul
  • 1 suur paprika
  • paar šampinjoni
  • jupike tšillit
  • oliiviõli
  • 2 muna
  • maitseks soola

Kuumuta pannil oliiviõli. Lõika kartulid kuubikuteks ja sibul väikesteks tükkideks, vala pannile keskmisel kuumusel küpsema. Tükelda paprika, šampinjonid ja tšilli, lisa pannile. Lase kaane all 10-15 minutit küpseda, kuni kartul muutub parajalt pehmeks. Klopi munad kausis hoogsalt lahti, kalla köögiviljadele, maitsesta natukese soolaga. Kaas peale ja küpsema, kuni muna on tahkunud. Praadimise ajal võid valmis teha ka mõnusa salati, sest lisaks kuumutatud köögiviljadele on oluline ka palju toorest süüa (vitamiinid on paremini säilinud). Selleks hakkisin täna salati ja tomati ning kallasin üle oliiviõliga. Serveerimisel peale ka pisut Parmesani juustu ja maitseks näpuotsatäis soola.

Kaer ja veelkord kaer

Pean tunnistama, et ma pole kunagi suur kaerahelbepudru söödik olnud. Seda peamiselt seetõttu, et kaerahelbed on tavaliselt liiga plögaks ja limaks keedetud. Mulle meeldib, kui pudrul on tekstuur ehk teralisus. Toortatar ja hirss pakuvad säärast boonust, aga kaer on mitmeski mõttes siiski parem valik. Kaer hoiab kõhu täis ja veresuhkru stabiilsena. Pean muidugi silmas täisterakaerahelbeid, sest kiirkaerahelbed omastuvad kiiremini ning seepärast kõigutavad ka veresuhkrut korralikumalt. Kiirelt üles, kiirelt alla. Olen jõudnud GK ehk glükeemilise koormuse jälgimiseni. GI ehk glükeemiline indeks on vast enamlevinud, aga tegelikult on GK olulisemgi. GI viitab sellele, kui kiiresti toidus sisalduvad süsivesikud vabanevad, aga jätab välja selle, kui suure osa vastavast toidust süsivesikud moodustavad. GK võtab arvesse nii toidu kvantiteeti (mitu grammi süsivesikuid toidus leidub) kui ka kvaliteeti (kuidas vastav toit veresuhkrule mõjub). GK puhul tuleb arvestada ka toidus sisalduvate kiudainetega, sest need langetavad GK-d.

GK teema on pikk ja keeruline. Lühidalt öeldes: mida madalam GK, seda vähem antud toit kehakaalu tõstab. Muidugi ei tähenda see et võib lõputult rasva vohmida, sest näiteks juustu GK on 0. GK arvestab ainult süsivesikutega. Aga süsivesikute kvaliteedi jälgimine aitab suhkrureguleerimismehhanismide stabiliseerimisele kaasa. Lihtsamalt öeldes: meeleolu ei kõigu, veresuhkur ei kõigu, kaal langeb, hea on olla. Jääb ära üles-alla suhkrukarusell, mis põhjustab tujukust ja isusööste.

Mis värk selle kaeraga siis on? Kaeral on madal GK. Kas sööksid hommikuks kausitäie täisterakaeraputru või suure supilusikatäie hirssi? Kummast kõhu täis saad? GK on neil võrdne. Kaer tõstab veresuhkrut aeglaselt ja selle tulemusel püsib veresuhkur stabiilne ja kõht pikalt täis. Kui lisada veel seemneid ja õli (minu tavaline puder on chia-linaseemnete ja suure lonksu oliivi- või riisikliiõliga), saad ka kasulikke rasvhappeid, mis samuti kõhu täis hoiavad.

Kaerast saab teha ka igasugu muid hõrgutisi. Näiteks õuntega kaerakrõbedik (magustajaks natuke mett) või kaeraküpsised… soolased. Just nii. Inglismaal ja Šotimaal on need poes müügil tootenimega “oatcakes”. Nairnsi maitsvaid kaeraküpsiseid leiab sama nime alt ka Selveri gurmeeletist. Pakk maksab üle 2 euro ja maitseelamus on seda väärt! Neid küpsiseid pole solgitud suhkru lisamisega. Peale kaerajahu sisaldavad need vett, soola ja kergitusainet. Kõik! Otsisin välja Loch Nessi maratoni järgselt ostetud “Scottish Cookery” raamatu ja proovisin retsepti järele. Ainult et ma ei hakanud neid pannil grillima, vaid rullisin taigna lahti ja susasin ahju. Tundus lihtsam. Maitset tuleb timmida ja küpsetuspulbri ehk üldse ära jätta, sest, olgem ausad, need šoti kaeraküpsised on lamedad plönnid, mis ei peagi kerkima. Aga… kirjutaks siis ühe retsepti ka.

IMG_6857

Õuna-pirni kaerakrõbedik

Osised

  • täisterakaerahelbeid
  • jahvatatud ingverit ja kaneeli
  • lusikatäis mett
  • õli (sedapuhku oli kapis riisikliiõli)
  • õuna
  • pirni

Kogused on meelevaldsed ja tunde järgi nagu ikka. Sega kaerahelbed, ingver, kaneel, mesi ja õli. Mett läheb tõesti lusikatäis, sest see on väga magus ja annab kiirelt mõnusa meki juurde. Õli vaja vaid niipalju, et krõbe mass koos püsiks. Viiluta õunad ja pirnid (neid kulub täpselt nii palju, kui sulle endale maitseb; mida hapumad sordid, seda vähem vast soovid). Võta välja vanaaegsed plekivormid ja vooderda küpsetuspaberiga. Suurde klaasvormi võib näiteks ka teha, aga mulle tundus, et neist toredatest vormidest on hea portsjoni kaupa süüa. Pane pool kaerasegust vormi põhja, lao peale õuna- ja pirniviilud ja lisa viimaks ülejäänud kaerapuru. Küpseta 180 kraadi juures umbes 15 minutit või nii kaua, kui kaerapuru ilusaks kuldseks muutub. Sõime kumbki ühe vormi pühapäevaseks õhtuseks magustoiduks ja teise esmaspäeval hommikusöögiks. Esmaspäeval viilutasin veel ühe pirni ja paar õuna, panin koos ingverilaastude ja kaneeliga korraks keema, et puuviljad pehmeneks (pisut kartulitärklist ka keeduvees) ning serveerisingi krõbedikku selle kompotiga. Ja nüüd… on krõbedikuisu! Peab juurde tegema.

IMG_6854

Kaera-kohupiimapannkoogid

Toitumisnõustamist õppides tuleb ka ise kõik need dieedid läbi teha, mida kunagi klientidele välja pakkuma hakata. Tegelikult on “dieet” tobe sõna, sest mitmeski mõttes on tegu püsiva elustiiliga, mis tuleb ja jääb. Ma ei usu enam ammu imedieetidesse, sest nende toime on üldjuhul sama pikk kui dieet ise ehk vaid paar nädalat. Sestap on “toitumine” hulga parem sõna. Hetkel testingi enda peal GK-toitumist, mis tähendab, et valin suhu pistetavaid süsivesikuid hoolega ja pean nende üle arvet (2 järgneva päeva menüü on üldjuhul ette planeeritud). Muidugi jälgin ka seda, et piimatooteid üle ei tarbiks ning et valgud ja rasvad oleksid kvaliteetsed. Igapäevatoidus on aukohal seemned (chia ja lina) ning oliiviõli, nii et kasulikud ja asendamatud rasvhapped saab kätte. Süsivesikute puhul jälgin, et need veresuhkrut liigselt ei kõigutaks. Hirsipudru asemel tähendab see kaerahelbeputru, kuna hirss, olgugi et kasulik, teeb veresuhkruga õudusi. Samuti ei näksi ma enam riisileivakesi, sest needki (mis siis, et sisaldavad ainult pruuni riisi ja natuke soola) tõstavad kiirelt veresuhkrut, mis hiljem kiirelt ka langeb ja tulemuseks ongi uimasus. Selles toitumises on põhirõhk köögiviljadel, kuna neid võib peaaegu piiramatult süüa. Pakk beebiporgandeid vahepalaks on täiesti normaalne ja valkude-rasvade saamiseks võib lisaks veel paar pähklit kõrvale haarata. Ja see on maitsev! Söön ka kala, kodujuustu, maitsestamata jogurtit marjadega, hummust… mu toidulaud pole vaesem, vaid muutub iga päevaga rikkamaks!

Nii. Pannkoogid. Magustatud steviaga, sest suhkur ja mesi laksivad veresuhkru kiirelt üles. Kaerajahu, kuna kaer on GK mõistes üks parimaid teravilju. Kohupiim valgusisalduse tõstmiseks ja mõnusaks maitseks. Õun mahlasuseks ja stevia maitse peitmiseks (ikka hakkab kergelt vastu, kui üle kipun doseerima).

Osised

  • 2 muna
  • 2 spl täisterakaerajahu (Kaarli Talukaup)
  • 200 g ricotta kohupiima (Otto; vadakuvalk on kergesti omastatav)
  • 1 õun
  • steviat

Tegemine on lihtne: sega osised kokku! Mune tuleks algul natuke lahti kloppida ja õuna riivida, steviat pane nii palju, kui mõnus tundub. Prae pannil õli või kookosrasvaga mõlemalt poolt kuldseks. Kuna need pannkoogid sisaldavad palju valku, võib ka väikse virsiku või õuna kõrvale veel võtta. Marju võib pannkookidele samuti panna, kuna nende mõju GK-le on väga leebe. GK mõistes on ühel banaanil sama mõju mis 1,2 kilol maasikatel. Kumma sina valiks?

Vägi hommikupudrust

Ma pole kunagi suurem asi pudrusööja olnud. Mingil hetkel ei tundunud idee magusast hommikusöögist eriti ahvatlev ning võileivad läksid palju libedamalt kurgust alla. Kaerahelbeputru ei söö ma siiamaani ja viimaks nuputasin ka välja, miks see mulle niivõrd vastumeelt on. Nimelt, selliseid putrusid, mida ma söön, on maailmas olemas küll ja küll. Kaerahelbed keevad aga liiga vedelaks plögaks ja see minu maitsemeeli väga ei kõdita. Ma armastan teralisi putrusid. Selliseid, millel on tekstuuri. Sestap leiabki meie köögist erinevaid täisteravilju ja seemnelisi: hirss, toortatar, amarant, kinoa. Miks need teralised siis niivõrd head on (peale mõnusa maitse muidugi)? Enamik neist on gluteenivabad ja sobivad sestap ka gluteenitõrksatele. Märkimata ei saa jätta ka mineraalaineid ja olulisi aminohappeid. Ja kui veel seemneid lisada, siis saab eriti toeka hommikusöögi, mis kergitab veresuhkru taset aeglaselt ja hoiab kõhu päriselt täis (mitte nagu nt mõttetud Belvita küpsised, mis on suhkrupommid).

Hirss

Kollaste teradega hirss sisaldab mitmeid mineraalaineid, sealhulgas ka magneesiumit, millest paljudel inimestele tänapäeval puudus on ja mis on otseselt seotud krampide tekkega. Lisaks saab sealt kahte väga vajalikku aminohapet trüptofaani ja lüsiini. Kuna tegu on leeliselise teraviljaga, on seda väga kerge seedida. Allergiaaltid inimesed võiksid samuti hirsi poole kiigata, sest hirss üldjuhul allergiaid ei põhjusta. Tänu hirsile kiireneb ainevahetus, paranevad nahafunktsioonid ja meeleorganite erksus. Kui poes hirsipakki käes hoiad, siis ära ehmu selle pikast keetmisajast. Millegipärast on mitmetel pakkidel kirjas, et hirssi tuleb keeta tund aega. Tund!! Ma ei kujuta ette, mis plöga sellest pärast tunnist keetmist alles jääb, kui vahel on 15 minutitki liiast…

Amarant

Amarant ehk rebasehein polegi päriselt teravili, vaid seeme. Inkad ja asteegid valmistasid sellest juba aastatuhandeid tagasi leiba. Sarnaselt hirsile sisaldab amarant magneesiumit, aga ka kiudaineid, kaltsiumit ja rauda. Lisaks on amarandis olemas asendamatu aminohape lüsiin, mis parandab kaltsiumi imendumist. Amaranti soovitatakse enne keetmist üleöö leotada, et neutraliseerida fütohapet, mis takistab ainete omandamist ja seedimist. Samal põhjusl soovitatakse ka mitmeid kaunvilju leotada. Pakilt lugesin, et amaranti võib ka kuumas potis õhkida, aga selle katsetuseni pole veel jõudnud. On plaanis!

Kinoa

Tšiili hanemalts, mida tunneme pigem kinoa nime all, on tuntud oma mõnusamaitseliste seemnete poolest. Seegi pole teravili, vaid seeme nagu amarant, kuid liigitatakse siiski teraviljade alla, sest putru teed temast ju samamoodi nagu kaerast. Kiita saab jällegi valgu ja olulise aminohappe lüsiini sisaldust. Aga kinoas on ka kõik muud olulised aminohapped esindatud, täisspekter! Mineraalained raud, magneesium, kaltsium, tsink ja fosfor ei puudu kinoast samuti. Täiskõhutunne on tagatud pikaks ajaks, kuna kinoa tõstab veresuhkrut aeglaselt. Kinoa on selline vili, mille tasub enne keetmist sõelal läbi loputada, et eemaldada mõrkjas saponiin. Samas on moodsad tootjad selle protsessi sageli juba ise ära teinud, nii et kinoa pole enam mõru. Aga… mul on mõru kinoaga kokkupuuteid olnud ning polnud teps mitte meeldiv. Kui oled oma kodust kinoad korra loputamata keetnud ja mõruks ei jäänud, siis järelikult on loputustöö juba ette ära tehtud ega pea ise enam vaevuma.

Toortatar

Toortatra puhul teeb mind kõige rõõmsamaks tõsiasi, et tatart on hakatud hoogsalt ka Eestis kasvatama. Peale Remedy Way leiab väärtuslikku toortatart ka Koplimäe ja Tõrvaaugu talu valikust. Mis ta siis tooreks teeb? Nn. klassikaline tume tatar on tegelikult röstitud ja töödeldud, kuna sellelt on kestad eemaldatud aurutamise abil, kusjuures temperatuur tõuseb 80 kraadini. Toortatra puhul on kestad eemaldatud mehhaanilisel teel ning kuna kuumutatud ei ole, siis säilivad paremini ka kasulikud mineraalained. Lisaks on toortatar mahedama maitsega ja piisavalt neutraalne, et sobida nii soolastesse kui magusatesse roogadesse.

Kinoa ja hirss + vetikapulber ja seemned

Hommikupudru saladus

Kuidas mina siis oma hommikuputru valmistan? Kasutan teada-tuntud saladust, mis ka ühel toortatrapakil kirjas oli. Kõigepealt lasen mis iganes pudrumaterjali paariks minutiks keema, keeran kuumuse maha ja hautan veel 10-15 minutit olenevalt sellest, kui kõva vilja-seemnega tegu on. Sooja pudru kallan kaussi, kus ootavad juba ees purustatud linaseemned, päevalilleseemned, chia seemned ja olenevalt tujust ka lusikatäis spirulina- või klorellapulbrit (vetikad). Seemnetest saan kasulikke rasvhappeid ja vetikaist mineraalaineid. See on võrdlemisi neutraalse või isegi kergelt soolaka maitsega puder. Mul on harjumus ka oliivi- või riisiiduõli peale kallata. Kui on magusama isu, lisan ka lusikatäie mett.

Tatra-kohupiimapannkoogid

Pühapäeval nädalamenüüd koostades lisasin üheks hommikusöögiks tatrapannkoogid, kuna Taimetoidupäevalt ostetud tatrajahu pakk ootas oma etteastet. Nädala jooksul lisanduvad pannkookidele ka küpsised või kook, aga esimesena esinesid siiski pannukad. Eile silkasin veel korra Nõmme turult läbi, et korralikke talumune osta. Pannkoogid ilma munata niisama koos ei püsi. Ja hommikul juhtus muidugi see, mis sageli juhtub ehk tegin külmikuukse lahti ja hakkasin looma. Tatrapannkookide retsepti mul ei olnud ning leiutasin käigupealt. Tulemus oli suussulav!

  • 3 muna
  • 200 g ricotta kohupiima
  • 50 g taluvõid
  • 1 dl tatrajahu
  • magustajat: palmisuhkur vms.
  • rosinaid
  • chia seemneid
  • soola

Pane või sulama ja klopi samal ajal munad lahti. Lisa kohupiim ja sega korralikult läbi. Lisa ka tatrajahu, rosinad, chia seemned ja natuke jahtunud või (tulikuuma ei tasu taignasse kallata). Kui tainas tundub liiga vedel, lisa veel tatrajahu. See peaks olema hapukoorele sarnase konsistentsiga. Maitsesta natukese soola ja lemmikmagustajaga. Täna kasutasin natuke steviat ja natuke palmisuhkrut. Sega taigen hoolikalt läbi ja küpseta seejärel mõnusad pannkoogid. Serveeri näiteks marjadega. Võtsin külmikust mustsõstraid ja mustikaid ja lasin neil natuke sulada. Mõnus!