Vürtsikas ja koorene maapähklivõikaste

IMG_9770

Kui hakkasin mõtisklema, milliseid dipikastmeid külalistele köögiviljakangidega serveerida, meenus üks vahva maapähklivõikaste, mis on ühtaegu nii koorene kui ka vürtsikas. Tirisin riiulist “Basic Cooking” kokaraamatu välja ja sealt ma ta taas leidsingi. Ütleme nii, et mässamist on selle roaga omajagu, päris algajate retsept pole. Samas saab entusiasmi ja avatusega peale lennates tõenäoliselt igaüks hakkama. Just nimelt õige meelestatus on siinkohal oluline! Minul kulub aega selle peale, et teen ise maapähklivõid. Saumikseriga on see õnneks minutite küsimus. Sünnipäevanädalavahetusel kulus seda võid nii kastmesse kui ka šokolaadiruutudesse ja peagi ei tundunudki see kilone Promost ostetud maapähklite pakk enam suur… Eks päris mitu peotäit rändas otse kõhtu ka. Soolaste maapähklite puhul oleme üpris mõõdutundetud sööjad. Tihti ostame Konsumist 200-grammise paki ja mugime kilomeetrise kodutee jooksul kahepeale ära. See, miks meil kogu aeg kõht tühi on, on juba omaette lai teema, mis väärib eraldi postitust (füüsiline töö ja muu säärane).

Seda toredat kastet võib kasutada köögiviljade/juustupulkade vms. dippimiseks, leivale määrimiseks või ka… kanatiibade määrimiseks, kui soovid neid näiteks koos ahjujuurikatega küpsetada ja tahaks kuidagi maitsestada (elust enesest!).

Osised

  • 2 spl taimeõli
  • 2 spl karripastat
  • 150 g maapähklivõid
  • 1 purk kookospiima
  • 1 spl suhkrut
  • 3 spl siidri/riisi/veiniäädikat

Kuumuta väikses kastrulis keskmisel kuumusel õli, lisa karripasta ja hauta kergelt, kuni köök on vürtside lõhna täis. Kalla sisse kookospiim, sega korralikult ja hauta 1-2 minutit. Lisa maapähklivõi, suhkur (selle võib ära jätta), maitse järgi soola ja äädikas. Kuumuta veel 5-10 minutit, kuni kaste on ühtlane ja pisut paksenenud. Jahuta ja kalla kaussidesse.

BOONUS! Kui jõudsid lugemisega nii kaugele, siis leiad siit ühe väikse boonuse. Pilt kahjuks puudub ja ega maailma kauneima kastmega tegu olnudki. Vürtsika kastme kõrval soovisin pakkuda ka midagi värsket ja jahutavat, et sööjatel suu päris põlema ei läheks.

Osised

  • 1 avokaado
  • peotäis värsket piparmünti
  • 1 küüslauguküüs
  • 1 spl oliiviõli
  • poole laimi mahl
  • meresoola

Püreesta avokaado, piparmünt ja küüslauk. Sega sisse oliiviõli, laimimahl ja maitse järgi soola. Kõik.

Pikantne tomatipesto

Selle retsepti sünni taga pn lihtne põhjus: tahtsin midagi head, mida odrakruupidega koos süüa. Kruubid on ju igati toredad, aga vajavad natuke maitsestamist, et neid ikka mõnusam nautida oleks. Retsepti luues lähtusin neist osistest, mis külmkapis kannatamatult oma järge ootasid. Ja just nõnda see tomatipesto siia maailma tuligi.

Osised:

1 küüslauguküüs
1 väike sibul
6 kirsstomatit
3 päikesekuivatatud tomatit
3 spl oliiviõli
helde peotäis päevalilleseemneid

Valmistamine ise on lust ja lillepidu, kui sibul-küüslauk kooritud saavad. Seejärel viska kõik komponendid köögikombaini ja töötle ühtlaseks massiks. Saumikser teeb sama töö ära. Naudi kohe või säilita purgiga nädal-kaks külmkapis.

Peedihummusega rukkileivakorvid

Uus kodu, uus köök, uued ideed, aga vanad lemmikud. Ma söön peeti, kohe ikka väga palju peeti. Soolaselt, magusalt – see sobib ju nii paljudesse toitudesse. Lisaks saab sellest suurepärast mahla ja jäätist. Seekord aga hoopis hummust. Kaua neid kikerherneid ikka vitsutada jaksab? Ma tean, et kaua, aga ometigi nõuab vaim (keha saaks arvatavasti vähesema valikuga hakkama) vaheldust. Sestap lappasingi natuke kokaraamatuid ja pilk naelutus peedihummuse retseptile. Mädarõika jätsin välja, sest temaga ma veel sõprussuhteid loonud pole nagu ka sinepiga mitte. Usun, et peedihummusesse sobiks hästi ka palsamiäädikas, aga minu kodus säärast looma hetkel ei ela. Hummusega täitsin rukkileivakorvikesed. Selverites ja muudes poodides on neid sajas erinevas variandis, seekord võtsin tavalise versiooni. Neis on ka natuke nisujahu, aga olen paaris kohas silmanud ka mingit ökoversiooni, kus on ainult rukis. Tuleks nüüd vaid meelde, kus see oli. Võimalik, et Prismas.

Tõele au andes pean ütlema, et kasutasin vähem peeti ja osa korvikesi jäi ka veel kappi järgmist toidukorda ootama, aga kogusega saab alati mängida.

Osised

  • 400 g riivitud keedupeeti (või keeda ja riivi ise, kui rohkem aega on
  • 1 küüslauguküüs
  • 1 spl külmpressitud oliiviõli
  • 1 spl seesamiseemneid
  • ürdisoola (seekord Jamie ingveri-eksootilise pipar sool) vastavalt maitse-eelistustele
  • pakk (200 g) rukkileivakorvikesi

Viska kõik hummuse komponendid (nimekiri kuni rukkileivakorvikesteni) köögikombaini ja purusta, kuni saad mõnusa määrde. Täida korvikesed hummusega. Teelusikatäis segu on täitsa paras. Lase natuke aega külmkapis seista, et korvikesed kergelt pehmeneksid. Ja nii lihtne ongi. Ma kaunistasin mõned ka neljaks lõigatud kirsstomatitega, sobis imehästi!

Hummuse lummus

image

Sellest kaunist päevast peale, mil mingi seletamatu vägi mind raamatupoodi kiskus ja ayurveda kehatüüpidele vastavast toitumisest pajatava raamatu ette söötis, on kasvanud mu hummuse lummus. Kapha, mis on ise nagunii külm, niiske ja raske, peaks igasugu rasvastest asjadest kaarega mööda kalpsama, sest need süvendavad kapha energiat ehk muudavad loiumaks. Seepärast on jäätis, jogurt ja mu suur lemmik või vägagi ebasobivad. Mõelda vaid, alles see oli, kui söin paki võid kahe päevaga, sest selleks, et rasva kaotada tuleb süüa rasva, kuna siis keha ei arva, et ta on nälga jäetud ega hoia igat grammi hingehinnaga kinni. Aga aastaga märkamatult juurde vupsanud lisakilod, mis jooksmise raskeks teevad, räägivad teist keelt. Head aega, mu suur lemmik! Pikalt nuputasin, kuidas siis leiba nautida, kuna koduleivatuhin tuli ka ju peale ja pidevalt oli värske päts laual. Avokaadomääre tuli samuti unustada, sest seegi köögivili on kaphat tasakaalust väljaviiv. Ja siis ühel hetkel koitiski, et kui kikerherned on mulle soodsad, siis läheb kaubaks ka hummus! Olen katsetanud mitmeti ja iga uue hummuseteoga proovin uusi nüansse.

Hummuseteo algus on aga alati ühetaoline. Kikerherned vähemalt 12 tunniks vette likku, et need paisuks. Kui kasutad kikerhernekonservi, siis polegi vaja leotada. Mul on kodus kuivatatud variant. Seejärel keedan kikerherneid umbes 10 minutit, et need veelgi pehmeneks. Püreestan kikerherned koos 1-2 küüslauguküünega. Tavaliselt tuleb massile ka natuke vett lisada, muidu kipub kuivaks jääma. Tean, et tihti lisatakse seesamipastat, aga mina seda ei eelista. Minu tavapärased lisandid on natuke õli (oleneb, milline parajasti kapis on), sidrunimahla, meresoola, variatsioonidena Taist toodud tšillipastat, rohelist sibulat, muid maitseaineid. Iga kord loon maitse vastavalt tujule ja isule. Ja siis küpsetan ühe kauni leiva, millega hummust nautida! Dipikastmena toimib ka hästi.

Kassi unistus veisepasteedist

Image

Miu sirutas oma käpa pikalt välja ja keeras end küljele, kui ühtäkki tungis ta ninna hõrgutav lõhn, mis ta korraga virgeks tegi. Nüüd oli ununenud pehme sulepadi, kus ta muidu enamik oma päevadest veetis, kui perenaine korteri tema käsutusse jättis. Sellelt padjalt jälgis ta ilmaelu: õues jalutavaid inimesi ja koeri ning … kui mõni linnuke mööda lendas, krapsas püsti ja unistas, et talgi tiivad oleks.

Miu jooksis nõtkel sammul kööki, libisedes kergelt mööda  kõigist esikunurkadest. Perenaine hakkis veisemaksa. Miu toetus tagakäppadele ja kaapis esikäppadega köögikappi, anuv pilk suunatud ülespoole ja lasi välja ühe nõudliku mjäu. Terve ta keha oli tahtmisest pingul, ta oli juba terve nädala kuivi kassikrõbinaid muginud.

“Oi, kas sa tahad maksa?” küsis perenaine ja viskas väikese killukese kassile põrandale. Miu ahmis selle aplalt sisse ja võttis siis taas sama nõudliku poosi sisse. Mõnda aega ei teinud perenaine teda märkamagi, muudkui praadis ja vuristas ja segas, kuni viimaks pasteedi purki kaapis. Siis võttis kätte leivanoa ja määris paksu kihi leivale. Miu limpsas keelega üle mokkade. Perenaine vaatas talle otsa, naeratas ja võttis siis uue noatäie pasteeti.

“Et sul ka ilus päev oleks,” lausus ta, kui noa Miu poole sirutas ja kass ennastunustavalt sealt pealt pasteeti lakkus. Oli ilus päev. Oli ilus õhtu. Miu ja perenaine sõid ka hiljem koos pasteeti. Tänu kassi silmis oli siiras.

Image

Retsept

  • 50 g võid
  • 250 g veisemaksa
  • 1 punane sibul
  • 10 kuivatatud musta ploomi
  • 5 päikesekuivatatud tomatit
  • tüümiani

Kuidas teha?

Pane kuivatatud ploomid kuuma vette likku ning nõruta päikesekuivatatud tomatid õlist. Haki veisemaks väiksemateks tükkideks. Lõika ka sibul väikesteks tükkideks. Sulata pannil või ja prae selles kiirelt veisemaksa tükid ja sibul. Kalla maks ja sibul köögikombaini, lisa sinna ka ploomid ja tomatid ning püreesta ühtlaseks massiks. Lõpuks lisa väiksed tüümianitükid, soovi korral purusta kombainiga väiksemateks tükkideks. Pasteedi osised on nii tugeva maitsega, et soola ega pipart ei pidanudki üldse lisama.

Image