Bataadimuffinid ehk mõnusa hommiku roog

IMG_7351

Bataadimuffinid on järjekordne retsept Jamie Oliveri varamust ning minu katse ühte raamatut, „Every Day Super Food“ läbi töötada. Raamatus asus see hommikusöögiretseptide varamus ning ühel aeglasemalt hommikul me nendega maiustasimegi. Ja kui bataadist rääkida, siis viimasel ajal on selle osakaal meie menüüs ikka hüppeliselt tõusnud. Oma magusa meki poolest sobib ideaalselt ka magustoitu asendama.

Osised

  • 600 g bataati

  • 1 punane sibul

  • 6 muna

  • 2 spl kodujuustu

  • 5 spl täisterajahu (seekord oder)

  • 50 g Parmesani juustu

  • 1 spl päevalilleseemneid

  • 1 spl mooniseemneid

Eelkuumuta ahi 180 kraadini ja pane paberist muffinivormid muffinipannile valmis. Koori ja riivi bataat. Tükelda sibul väkesteks tükkideks. Klopi munad lahti. Ja siis tuleb lihtne osa: sega kõik asjad kokku. Lisa maitse järgi soola, kui Parmesan piisavalt soolast mekki ei andnud. Soovi korral võid lisada ka hakitud tšillit. Jaga muffinitaigen vormide vahel ära ja küpseta ahjus umbes pool tundi või kuni muffinid hoiavad kuju ja muna on tardunud.

Advertisements

Kookose-jõhvikapätsid

Teraapialaekas on jätkuvalt sünnipäevanädal. Neljapäeval, 11. veebruaril said kliendid maiustada kookose-jõhvikapätsidega.

IMG_7286

Uusi retsepte luues on alati mingi idee ja plaan ning siis… tuleb teostus. Teostuse käigus selgub, kas peas valminud roog ka reaalsuses võimalik on. See retsept ei toiminud sel viisil, nagu ma lootsin ning toorpallikeste asemel tulid seekord hoopis kergelt praetud pätsikesed. Lisasin segule muna ja praadisin kookosrasvaga. Nii püsis mass vähemalt koos! Teinekord tasub proovida kookoshelveste edasist peenestamist, nii et see mass muutub kleepuvaks ja võimaldab palle vormida.

Osised:

  • kookoshelbed
  • mesi
  • 1 muna
  • mooniseemneid
  • maitselisandeid: lavendliõied, münt vms.
  • jõhvikaid

Sega kõik omavahel kokku, kuni saad paraja magususega paksu küpsisetaigna. Põhirõhk on siin retseptis kookoshelvestel, lisandub paar lusikatäit mett, maitseks lavendlit, münti, supilusikatäis mooniseemneid ja pisut jõhvikaid. Muna panin ühe, siis hoidis mass end koos küll. Segasin möksi mõõteanumas ja seal oli seda kokku umbes 350 ml. Pane pann keskmisele kuumusel ja prae kookosrasvas mõnusad pätsikesed. Kuldpruunina on päris maitsvad. Ära kindlasti ära kõrveta!

Lihtne koht, lihtne roog: kõrvitsapüreesupp Ampsus

Väljassöödud toitudega näib kaasnevat pikem lugu kui nendega, mida ma kodus valmistan. Väljaskäikudega on lihtsalt nii, et neil on tavaliselt põhjus. Igal suvalisel hetkel kodunt väljaspool ikka sööma ei hakka. Üldjuhul ma lausa eelistangi kodus süüa, sest siis saan täielikult tagada, et toidu sees on just need osised, mida ma soovin seal näha. Kui kuskil toitu tellin, siis juhindun enamasti reeglist, et see poleks midagi liiga lihtsat, mida ise valmistada suudaks ega midagi nii tavalist nagu kartul kastmega. Ja seda viimast ma tegelikult eriti ei söö ka.

20150102_182144

2. jaanuaril lendas Sander 6 päevaks ära. Kuus päeva üksiolekut ja pikk nimekiri kõigist neist asjadest, mida ma selle ajaga kavatsen korda saata. Sest sellele eelnes ligi 10 päeva puhkuseaega, mil tegime nii hoogsalt trenni kui olime koos haiged, aga neid päris oma asju ei jõudnudki torkida. Kurguvalu polnud selleks ajaks üle läinud ning peale selle oli mul hääl üpris kadunud. Seega tundus püreesupp hea valikuna: mõnus lihtne neelata. Kuna see oli muskaatkõrvitsat, oli see kaunist pastelset oranži värvi. Ja sees hulpis kolm tiigerkrevetti. Sander sõi teiselpool lauda kana ja juustuga täidetud pannkooki. Peale lürpisime vitamiinidega vett. Arvestades seda, et olime just Spartast PumpFXi trennist tulnud, siis kindlasti hea valik taastumiseks. See kesklinnas jagatud eine oli sümboolne ajutine hüvastijätt, sest sealt liikuski ta lennuki peale, et reisida Poola saalijalgpallureid mudima-venitama. Siinkohal ütlen suure aitähi püreesupi leiutajale, sest kui seda poleks olemas (või kui poleks vürtsikaid tai suppe), siis poleks ma oma supivastikusest (soolane keedetud vedelik, kus hulbivad sees pehmed köögiviljatükid ei olnud kunagi meeltmööda) vast ealeski üle saanud.

Lillkapsasushi

image

Lillkapsa sushiga olen kokku puutunud varemgi toortoidu kokaraamatus. Samas kasutavad ka paleotoitumise pooldajad riisi asemel sageli riivitud lillkapsast. Leian, et see on geniaalne! Eriti seepärast, et minu kehatüübile (kapha ayurveda süsteemis) riis tegelikult ei sobigi.

image

Sellest piisab, et teha taldrikutäis sushit!

5 norilehte (kuivatatud merevetikas)
pool lillkapsapead
paar vart rohelist sibulat
1 paprika
suur peotäis päevalilleseemneid
väike kausitäis merikapsasalatit

Lillkapsas riisiks! Riivi, kui sulle meeldib füüsiline töö ja on aega. Kui on kiire, kasuta köögikombaini nagu mina. Pean seda ka mugavamaks. Koos lillkapsaga purusta ka roheline sibul ja päevalilleseemned. Seemned peavad minema nii peeneks, et mass hakkaks juba kokku. See hoiabki kogu seda riisi hiljem koos.

image

Vot selline peab see päevalillemass välja nägema!

Lisa massile natuke soola ja muid maitseaineid. Ma eriti midagi juurde ei pannudki, sibul andis juba hää maitse juurde.

image

Riisimass

Viiluta paprika peenikesteks ribadeks, arvestades, et need lähevad sushirullide sisse. Ja siis ongi osised ette valmistatud ja saab rullima hakata! Aseta norileht taldrikule, kata umbes 2/3 ulatuses lillkapsariisiga, aseta peale paprikaribad ja merikapsas. Keera rulli! Niisuta serva veega, siis kleepub paremini kokku.

image

Enne rullikeeramist

Lasin natuke seista, enne kui viilutama kukkusin. Kuna mul bambusmatti pole ja rullid ei tulnud piisavalt tihked, siis osa täidist tuli välja, aga muidu sain hakkama.

image