New Thai Tallinnas

Ka Eestimaal olles ei saa üle ega ümber tai toidust. Selle aasta jõuluistumine sõbrannadega toimuski New Thai restoranis ja ilmselgelt minu õhutusel. Olgugi et kõigile meist nii vürtsikad maitsed ei sobinud, siis mina jäin rahule. Köögis toimetavad Taist pärit kokad ning toidud on just sellised nagu Tais. Teisisõnu, neid pole kuidagi euroopalikumaks muudetud. Nii väidavad nad oma kodulehel. Facebookist uurisin nende kohta enne ka ning Imre Sooääre kiitev arvustus sai viimaks põhitõukeks, miks just sinna minna. Nojah, siis oli Taist paar nädalat möödas ka, aga riisinuudlite isu polnud vaibunud (samas tellisin midagi muud).

Asukoht ja välimus

Aadressiks Lastekodu 9 ehk Keskturu lähedal. Esialgu uitasin pisut Lastekodu tänaval ja pisut oli kahtlase kandi hõngugi. Maja ise on nunnu ja seestki näeb hubane välja. Soojades toonides seinad, elevandiga logo ja hämar valgustus loovad õige atmosfääri hubaseks einestamiseks.

Toit

Soolased road saab kätte 6-13 euro eest, magustoidud vahemikus 1,50-3,50 (makroonid, panna cotta, kookosjäätis). Kui köögiviljad maitsevad, siis meeldib ka see toit, sest igas roas on palju kaunist värvilist. Krevettide ja mereandidega on, nagu ikka, kallimad. Mina just krevettide peal väljas olingi. Tai võrdub minu jaoks siiamaani selle kõige esimese supiga, mida kunagi tudengiorganisatsiooni AEGEE päevil isekorraldatud kokandusklubis valmistasime. Tom Yum Goong, supp, kus tasakaalus peavad olema nii hapu, vürtsikas, magus, soolane. Tai toidukoha headust näitabki see, kui hästi nad seda suppi valmistada oskavad. See pole lihtsalt külmutatud köögiviljade kiire vokkimine natukese riisinuudlitega, see supp nõuab juba oskusi. Ja mind ei häiri, et pean välja koukima sidrunheina, galangali, krevetikooriku ja muud osad, mis on leemele maitse andmiseks, aga mitte allaneelamiseks, rääkimata närimisest.

tom-yum

Supp oli kõike seda, mida ma ootasin. Ja nina sai lahti ja põsed õhetama: tõesti vürtsikas! Ühel sombusel talvesarnasel õhtul ju igati hea valik. Tollal oli õues lihtsalt pime, ilma igasuguse lumevalguseta. Mu kaaslannad tellisid nuudleid ja tooreid kevadrulle. Toit kadus taldrikutelt, järelikult maitses, kuigi ühe jaoks jäi vürtsikaks, olgugi et vürtside kogust vähendati. Selle kohta nägime ETV2-s paar päeva tagasi huvitavat saadet. Maitsetest. On inimesi, kelle keelel on rohkem maitsenäsasid kui teistel. Nad on maitsete osas tundlikumad ja soovivadki seetõttu vähem maitsestatud toitu. Arvestades minu tšillitaluvust, siis supermaitsja kategooriasse ma arvatavasti ei liigitu. Kõigi eelduste kohaselt on mul keelel vähem maitsenäsasid, mispärast talungi tugevaid maitseid paremini. Või noh, arvatavasti olen kuskil vahepeal, sest päris tuleneelaja nüüd ka pole.

Oo, jõuame magustoiduni! Mul läksid silmad punni juba päris algul menüüd lugedes. Kookosjäätis. Rohkem sõnu polegi vaja. Minu kookosearmastus pole just piiritu, aga laiutab üpris suurel maalapil küll. Miski ei saa küll võistelda Chiang Rai ööturult saadud kookosjäätisega, mis serveeriti noore kookospähkli koores, mille küljest sai veel imemaitsvat viljaliha kraapida…

 

15181711_10207848842798384_38938432718592075_n

Chiang Rai mangojäätis ja kookosjäätis

Aga… ka see kookosjäätis oli niivõrd hää, et seda taevani ülistada. Ja… kui just mitte tagasi minna (ei ole minu jaoks mugavaim asukoht), siis üritada seda ise kodus kopeerida. Jäätisemasina ma juba täna tellisin, peaks paari nädalaga kohale jõudma…

 

jaatis2

New Thai kookosjäätis

 

3 palli on päris külluslik portsjon ja ülimalt maitsev samuti!

 

Musta leiva, peedi ja heeringa võileivatort

IMG_5604

Ligi kuu aega enne 24. veebruarit või isegi varemgi hakkas kuklas tiksuma idee vabariigi aastapäeva võileivatordist. Muidugi mõista ei saanud üle ega ümber mu suurest lemmikust peedist ning selle magususele vastukaaluks kerkis tugevalt esile mõnus kala heeringas. Ja must leib on eestlaslikule võileivatordile lausa nõue. Seda enam, et see maitseb imehästi ning valget saia siit majapidamisest naljalt nagunii ei leia. Võileivatort tuli mõnus-mõnus ning tõtt-öelda ei olnud midagi keerulist ning koostisosadki on üpris igalt poolt lihtsalt leitavad. Lihtsuses peitub sageli võlu. Selle võileivatordi esitasin ka Nami-Nami isamaaliste tortide võistlusele.

Osised 4-kordse tordi jaoks:

18 viilu tavalist kandilist musta leiba (põhimõtteliselt 1 viilutatud päts)
6 viilu Jassi seemneleiba (poolik päts)

Täidis I:
250 g kodujuustu
1 pakk (185 g) heeringafileed
3 spl maitsestamata jogurtit

Täidis II:
1 suur peet
1 punane sibul
2 küüslauguküünt
köömneid, palsamiäädikat

Kaunistuseks:
peeti
kodujuustu
heeringat

Tegemine.
Kõigepealt valmista köögikombaini või saumiksri abil täidised. Esimese täidise ained võid lihtsalt niisama kokku vuristada. Kuna nii heeringafilee (pakist) kui ka kodujuust on jube ise piisavalt tugeva maitsega, siis ei peagi midagi juurde panema. Teise täidise jaoks keeda peet (selle võid kohe varakult juba keema panna koos selle teise peediga, mida pärast kaunistamiseks kasutad). Jahuta ja koori peet ning vurista siis küüslaugu ja sibulaga valmis teine täidis. Maitsesta köömnete ja palsamiäädikaga. Viimane on iseäranis hea peedi magususe tasakaalustamiseks ning põneva nüansi lisamiseks. Kui täidised valmis, siis tulebki tore kokkuladumisaeg. Aseta suurele kandikule või taldrikule põhjakihiks 6 leivaviilu. Tegin ühe kihi seemneleivaga ning 3 ülejäänut tavalise mustaga. Lao kokku 4 kihti ja vahele vaheldumisi erinevaid täidiseid. Kõige peale on ilusam jätta punapeeditäidis. Seejärel läheb võileivatort ööseks külmkappi maitsestuma.

Kaunistamine: riivi keedetud peet, haki sibul ja heeringas. Puista võileivatordile ning lisa ka natuke kodujuustu. Kaunistus annab aimu võileivatordi sisust.