Keefiri-kamamagustoit chia seemnetega

IMG_7336

Chia seemned on imeliselt mitmekülgsed, sobitudes nii hommikuputru, kosutavasse smuutisse, värskesse salatisse kui ka tarretava ainena magustoitudesse. Sestap mõtlesingi vabariigi aastapäeva õhtu maiuseks välja selle roa. Vedelikus chia seemned paisuvad ning kogu konsistents muutub paksemaks. Nii saab juba midagi pudingulaadset luua. Ja mina kasutan nisuvaba rukkikama, sest nisu ei meeldi mu kõhule ( muul kujul gluteen ei tee midagi) ja üleüldse on nisu väga levinud allergeen.

Osised
5 dl keefirit
2-3 spl rukkikama
2 spl chia seemneid
2 spl mett
Natuke jõhvikaid või pohlasid

Sega kõik kokku. Maitse, vajadusel timmi. Kalla segu klaasidesse või ilusatesse pokaalidesse ja pane ööseks külmikusse, et seemned saaksid paisuda.

Advertisements

Kodune kamašokolaad ehk miks on masendav poes käia

Mida enam ma raamatuid lugedes ja koolis käies (õpin toitumisnõustamist) toitumisteemasse süvenen, seda masendavamaks muutub poeskäimine. Nüüd ütlen ausalt ja häbenemata, et olen pirtsakas sööja. Ma ei aja niisama moe pärast nina püsti, vaid seetõttu, et ma pole nõus endale igasugu jama sisse toppima. Ma ei pea koormama oma keha suhkrulademete ja kes teab mis veidrate lisaainetega. Ma tahan, et mul oleks kerge ja mõnus olla ning et mu keha peaks vastu rasketele füüsilistele koormustele ja tagatipuks funktsioneeriks laitmatult veel pikki aastaid. Olen täiesti veendunud, et mida enam trenni teha, seda tasakaalustatum ja läbimõeldum peab olema menüü. Trenn kulutab ja kurnab keha ning tekitab vabu radikaale. Tasakaalustatud (värviline ja palju värsket sisaldav) toit kosutab ja taastab, andes jõudu uuteks katsumusteks.

Igatahes on poes käimine muutunud katsumuseks ja ristiretkeks. Retkeks, mille käigus üritan leida normaalset toitu, mida poleks liigselt töödeldud ega kes-teab-millega “rikastatud”. Väga palju meie kodusest toidust tuleb Nõmme turult ja sealgi on mul alles need oma lemmikletid välja kujunemas. Kindlasti astume aeg-ajalt sisse Talukohupiimade putkasse, sest sealsed kreemid on tõesõna suurepärased ning samuti leiab sealt köömnejuustu (mis olemas ka poodides), taluvõid ning muid piimatooteid. Leiba leiab siseruumidest – Vändra Ökopagari suhkru, nisujahu ja pärmita leib, kus ainsad osised ongi rukkijahu, vesi ja sool. Sealtsamast hangime ka küüslauguvõiet, mis on tegelikult küüslauguga segatud kohupiimapasta (Nopri).

Nii… kipub laiali valguma, sest hea ja puhta toidu leidmine on väga hingelähedane teema. Tagasi šokolaadi juurde! Kahjuks on enamik poes olevaid tahvleid mitte šokolaadid, vaid suhkruplökerdised. Isegi nn. tumedad šokolaadid on sageli liiga magusad ning esimeseks koostisosaks on suhkur. Sõna “tume” või “dark” ei taga, et kakao oleks šokolaadis esikohal. Isegi 56% Bitter pole päris õige mõru kraam. Usaldada saab äärmisel juhul selliseid šokolaade, kus on 70% kakaod või, mis on hoopiski ise tehtud. Sellest kõigest inspireerituna proovisingi uuesti kamatahvleid valmistada.

Osised (meelevaldsetes kogustes)

  • kookosrasv
  • magustaja (suhkur ja stevia seekord)
  • kakaopulber (mida rohkem, seda tumedam šokolaad)
  • natuke lahustuvat kohvi
  • rukkikama
  • soovi korral päevalilleseemneid

Minu šokolaaditegu käib alati klaasist mõõtenõus, mille asetan metallrestiga pliidiplaadi kohale. Veevann on ohutum ja kindlam variant. Eriti, kui kasutad näiteks plastmasskaussi, mis pliidi peal ära sulaks või pole anuma kuumuskindluses veendunud. Esmalt sulata rasvaine ja sega seejärel sisse ülejäänud osised. Maitse pidevalt ja timmi vastavalt oma eelistustele. Mängisin seekord tükk aega magustajatega. Steviaga tuleb ju ülimalt ettevaatlik olla, sest üledoseerimise korral on tulemus lihtsalt jälk. Kokkuvõttes läkski seda umbes kolmveerand teelusikatäit ning pehmendasin maitset tumeda suhkruga. Kui segu maitseb mõnusalt, kalla šokolaadi- või kommivormidesse. Mul on selline tore vorm, millega saab teha 3 tahvlit. Erinevalt paljudest teistest kodus olevatest vormidest polegi see vist eBayst tellitud, vaid hoopiski Suhkrukunstist ostetud. Raputasin kõgie peal veel päevalilleseemneid. Ja siis külmkappi tahenema! Tunni pärast on maius ehk valmis (sõltub külmkapi võimsusest muidugi ka). Olgugi et minu šokolaad maitses pisut mõru, oli see päris kiirelt kadunud: võtsin hommikul välja ja lõunaks läinud.

Proovisin seekord Tartu Milli uut toodet rukkikama. Kama nagu kama ikka, ainult et nisu asemel on rukis ehk 50% ongi rukis. Meeldetuletuseks, traditsiooniline kama sisaldab nisu, rukist, otra ja hernest, rukkikama aga ainult rukist, otra ja hernest. Maitsevahest ei saagi aru, aga eks ta toredam ja kasulikum ole kui nisuga kama. Suur nisusõber ma nagunii ei ole.

Kamašokolaadid astelpaju ja mustsõstraga

IMG_5590

Vabariigi aastapäeva puhul kraamisin sahtlist välja kommivormid ning sedapuhku valmistasin kamajahu ning heade eesti marjadega maiuseid. Kindlasti aitas sellise idee sünnile kaasa ka hiljutine kamašokolaadi mugimine. Kui umbes kuu aega järjest on igas poes juust alla hinnatud olnud, siis praegusel nädalal näib, et järg on kamatahvli käes. Kama on iseenesest ju mõnus, annab šokolaadile hea meki juurde. Retseptis kindlaid koguseid pole, sest šokolaadi teen ma täesti tunde ja suva järgi. Vahepeal peab kindlasti maitsma. Põhimõtteliselt on see sama lihtne kui iga šokolaaditegu.

Osised

  • kookosrasv
  • kakaopulber
  • mesi
  • kamajahu
  • mustsõstrad, astelpajumarjad

Minu šokolaaditegu käib klaasist mõõtekannus, kuna selles on mõnus aineid sulatada ning hiljem vormidesse ümber valada. Esimese asjana sulatangi kookosrasva, sulatamise lõpus lisan mee, et see ka natuke ära sulaks. Siis juurde kakaopulber ja kamajahu. Kogused täitsa maitse järgi. Segu peab muidugi aga üpris tumedaks muutuma, et ikka õige tummine šokolaad oleks. Šokolaadivormi abil on edasine lihtne: marjad vormi ja šokolaadimass peale. Kuna kamajahu kipub kannu põhja jääma, tuleb lusikaga natuke tagant aidata. Siis šokolaadid mõneks ajaks külma ja varsti saabki nautida.