“Kui soovite endale ja oma lastele tervist, toituge ökokartulist!”

Selline reklaam on mulle mõnda aega ühelt Kehra teadetetahvlilt vastu vahtinud. Koos telefoninumbriga. Kõlab hästi ja ajab kartuliisu peale? Ei. Pigem vihastab välja. Miks? Mõtlesin asja üle natuke pikemalt järele ja leidsin 3 põhjust.

1. Üks imetoit ei tasakaalusta üldist ebatervislikku toitumist.

all-natural-1866415_1280

Kui süüa ökokartulit, siis on see kindlasti hea valik, mis aitab liikuda puhtama toidu poole. Kartul on tuntud ju ka kui hea kaaliumiallikas. Kaalium on oluline elektrolüüt, mis tagab nii südame kui ka närvi- ja lihasrakkude funktsioneerimise ja hoolitseb vee tasakaalu eest organismis. Samas, kui ülejäänud toidulaud on üheülbaline ja ebatervislik, ei päästa ka ökokartulike suurt midagi. Oletame, et selle ökokartuliga käivad käsikäes koogid-tordid, lihapooltooted (viinerid, vorstid jne.), suhkrurikkad kastmed. Inimene on tervik ja kogu menüü peaks olema tasakaalus. Kui kaalukauss on ühele poole väga kiivas, siis pisikese asjaga seda otseks ei aja.

2. Ainult kartulist jääb väheks.

Igasugused veidrad monodieedid, mis lubavad kosmilist kaalulangust ja muid imesid, on minu (ja teaduse) silmis mõttetud. Miks süüa ainult ühte asja? Kas sealt saab kõik kätte? Ei. Kuu aega ainult õunte/tatra/hapukapsa/mille iganes peal pole kellelegi pikaajalisi tulemusi andnud. Veebilehed, mis sedasorti jura reklaamivad, kubisevad üldiselt “edulugudest”. Vabandust, aga pole usutav. Kui ma viitsiks (ilmselt ei viitsi), võiksin ka paari tunniga suvalise väljamõeldud edulugudest koosneva ja suvaliste inimeste piltidega veebilehe kokku klopsida ja siis midagi hirmsalt kallist müüa. Vahutada pikka teksti ja lisada lõppu, et see kõik on vaid paari hiirekliki ja pangakaardi koodi sisestamise kaugusel. Ole nii eestlane või iirlane, kui tahad, ainult kartulist ehk monotoidust ära ei ela. Vähemalt mitte pikemas perspektiivis. Toitainete varud saavad ühel hetkel organismis otsa ja kartul neid kõiki ei anna. Tasakaalustatud toitumine eeldab siiski ka muid köögivilju, puuvilju, teravilju, kaunvilju, kala, kana, muna, piimatooteid ja liha (loomsed toiduained pole samas aga kohustuslikud, vaid saab vajadusel/soovil nutikalt asendada, aga siis peab hoolikamalt oma toitainevajadused üle vaatama).

3. Kui elu on muud moodi pekkis, siis ei päästa toit midagi.

shopping-2411667_1280Toitumine on oluline ja sageli jäetakse see tähelepanuta. Samas ei tohiks täisväärtuslikult toitumise tuhinas elu muid aspekte ära unustada. Kui jooksed perele ülitervislike einete kokkamise pärast, keel vestil, läbi linna kõik poed, et kõige puhtamat toorainet hankida ja vaaritad hiliste öötundideni, et hommikul elava surnuna uuesti oravarattasse ronida, siis pole asi seda väärt. Kõigel on piirid, ka tervislikkuse tagaajamisel. Tänapäeval on olemas ka uus moehaigus: ortoreksia ehk püüe kõike “õigesti” teha. See on tervislikkuse äärmus, kus etikettide lugemisest saab haiglaslik kinnisidee ja viimaks ei pruugi suures valesti toitumise hirmus enam miski suust sisse minna. Ühel hetkel suudabki ortorektik vaid seda süüa, mida “puhtaks” ja “tervislikuks” peab ning tihti on need piirid tema jaoks väga ranged. See tähendab ka seda, et inimene veedab päevas mitmeid tunde, muretsedes, millist toitu kuskil üritusel pakutakse.

Igatahes, tahtsin sellega öelda seda, et elu kõik aspektid peavad paigas olema, et end hästi tunneksid. Hästi? Mis tobe ja tühi sõna! Hästi = energilisena, motiveerituna, valmis hommikul ärgates elama!

Sööge siis ökokartuleid, aga ärge unustage, et see pole ainus asi, vaid kõigest väike killuke suures võrrandis. Ja minu reaktsioon sellele reklaamile peegeldab väga hästi seda, mida ma tervisekaubanduses (treenerid, sportlased, toitumisnõustajad jne) hetkel valesti arvan olevat. Lahmitakse niisama, serveeritakse tagapõhjata väiteid, puudub süvitsiminek ja lokkab pealiskaudsus. Tõden, et see postituski pole kes teab mis süvitsiminek, aga see polnud ka eesmärk. Küll ma neid teadusviidetega artikleid veel kirjutan…

Advertisements

Minu köök

20170515_201816

Uut kodu otsides oli köök väga oluline. Nõmmel üürikorteris elades oli meil läbikäidav köök, sealtkaudu sai elutuppa. See aga tähendas, et seina asemel oli uks ja kasulikku pinda läks palju kaotsi. Lisaks elektripliidile oli ka puupliit, millega elutoa mõnusalt soojaks sai kütta. Samas võttis ka see palju ruumi. Olgugi et kasutasime seda asjade hoiustamiseks, tuli kütmise ajaks ikka kõik potsikud pliidilt ära korjata.

Ruumide paigutus

Kehras Lehtmetsa külas (Kehra kui linna piir on meist 270m kaugusel) oli esimene mõte sein elutoa ja köögi vahel ära lammutada, et luua avatud ruum. Õnneks sellega siiski jamama ei hakanud. Elutuba, mille oleme kuidagi raamaturiiuliga suutnud isegi kaheks jagada (diivaniala ja kontorinurk, kuigi pigem meeldib köögilaua taga istuda), on suhteliselt väike ja seina maha lõhkumisega oleks kadunud koht, kuhu panna TV ja sellega kaasnevad kaunid valged kapid. Ei ole nii väga seda köögisaart elutoa ja köögi vahele vaja, saan ilma.

Magamistuba on suuremas toas, aga otsustasime niipidi, sest tundus loogilisem elutuba köögi kõrvale jätta. Elutoas on tegelikult päris hubane ja küll need külalised ära mahuvad. Köök nagu toadki on vaatega maja taha ehk kergliiklusteele ja põllule. Hommikusööki mekkides oleme ka kitsi jooksmas näinud ja linnuparved olid kevadel väga tavaline nähtus. Kauguses paistavad aiamaad ja paremal ka Kehra Kodu, kus elavad psüühiliste erivajadustega inimesed, lausa 60 tükki. Nad jalutavad tihti maja taga kõnniteel ja nii palju, kui nendega kokku puutunud olen, tunduvad sõbralikud, teretavad. Eks neil ole siin hea rahulik elada.

Selline vaade ongi nagu allolevatel piltidel näha. Riputasin kasside meeleheaks rasvapalli ka akna taha, aeg-ajalt käivad linnud seal neid narrimas. Vasakpoolne pilt hommikul, parempoolne õhtul tehtud. Meil on hommikupäike.

Värvimaagia

Kui siia kolisime, olid seinad lillad. Mulle meeldib lilla, mul on palju seda tooni riideid. Aga on olemas ilus lilla ja kole lilla. Sügav ja tumedam lilla on alati ilusam. Meie köök oli veider kole helelilla. Praeguseks on sellest alles jäänud lilla lamp ja ruloo. Need mõlemad on muide kaunimat lillat tooni. Uut värvitooni valides lappasin feng shui raamatuid, sest ma tõesti pisut usun sellesse. Õige värv aitab ju lõõgastuda või, vastupidi, ergutab. Usun, et värvitoonid tekitavad meeleolu. Samuti usun seda feng shui põhimõtet, et kõik liigne kola tuleb ära koristada, sest see paneb energia seisma. Ausõna, liigset jama on valus vaadata. Mulle meeldib, kui asjad on pigem silma alt ära ja süstematiseeritult sätitud. Köögis on mitmed asjad tegelikult ka silme all ehk seina peal, aga suurem osa on ära pandud. Jah, ma olen ka see inimene, kel on riidekapis erinevad kastid lühikeste varrukatega pluuside, pikavarrukaliste, spordipükste, spordipluuside, sokkide, ujumisriiete ja “alumise otsa” (seelikud + püksid) jaoks. Nii on ju palju lihtsam asju üles leida!

Aga… feng shui järgi asub meie köögis õnne ja jõukuse tsoon. Värvisime köögi sobivalt roheliseks, mis sümboliseerib puuenergiat ja soodustab kasvu. Ja eks rahagi seostatakse rohelisega. Vaadake kasvõi iirlaste härjapõlvlasi, kes ennastunustavalt kullapotte kallistavad. See on nii mõnus soe roheline, mis muutis köögi hoobilt elavamaks. Eelmine lilla oli külm ja kriipiv. Oleme meremaali näol sisse toonud ka vee-elementi: liikuv vesi seostub elu andmisega, toitmisega.

Nutikas mööbel

Kiidan ennast heade mööblivalikute eest. Väiksele pinnale oli mu köögividinate kollektsioonile ja kuivainekuhjadele vaja ju kuidagi lisapinda tekitada. Oleme enam-vähem siia kööki ära mahtunud. Kapipealsed polegi pottide-pannidega ülekoormatud. Tõtt-öelda oli köök ainus ruum, kus üldse midagi sees oli, välja arvatud muidugi kole esikunagi, mis nüüd keldris tolmu kogub. Köögis oli pliit ja kapid. Need on ka lillal pildil näha. Ei hakanud välja vahetama. Need on natuke kulunud, aga muud ei midagi. Külmkapp oli meil Nõmme päevilt olemas ja sellest ma ei loobunud. Kasutatud külmik, aga töötab hästi ja lisaks on see üpris suure sügavkülmaga. Kuna suvel tahan palju asju külma panna, on selline variant meile parim. Eks talvelgi hoiustan seal külmutatud köögivilju, mis päästavad ära sellistel õhtutel, mil pole viitsinud poest läbi käia ja/või ei viitsi hakata köögivilju hakkima. Pakk pannile, natuke aasia vürtse juurde, nuudlid sisse ja ongi hea vokiroog valmis.

20170515_201857

Lisahoiukohtade tekitamiseks ostsime kõrge ja kitsa köögikapi, mis ühtlasi tekitab köögilaua taga istudes turvalise seljataguse. Jällegi feng shui: kui selja taga on uks, siis olgu midagi vahel, et ei jääks kaitsetut tunnet. Muidugi on parem näoga ukse poole istuda ja laua ümber saab ka nii, aga iga kord ei soovi ju samal toolil istuda. See kapp on üks mu lemmikuid. Kokkupanemine oli paras piin, sest kahe küljetüki asemel, mil augud ja siinid peaks olema peegelpildis (et saaks neid vastamisi kokku panna), oli kaks täpselt ühesugust tükki. Mööblit ootasime üle 2 kuu ja kuna ei viitsinud tagastamise ja uue jupi ootamisega jännata, pressisime pressis Sander uued augud õigetesse kohtadesse ja saim seda küljetükki kasutada. Kapil on 5 riiulit ja need on väljatõmmatavad. Muidugi tekitasin sinna kohe süsteemi: kõige all kõige vähem vajalikud asjad ehk “täitepakendid” (suured kohvioapakid, kassimuruseemned, 2,5-kilone valgupulbri kott – kotid, millest täidan väiksemaid potsikuid), järgmisel riiulil kohvioad (väikem purk masina täitmiseks) ja erinevad teepakid, siis lisandite riiul (vitamiinid, mineraalid, spordijoogipulber, valgupulber väiksemas potsikus, võistlustelt saadud spordigeelid, probiootikumid) ja nende ette mahutatud paar õlipudelit, 4. riiulil maitseained ja äädikapudel, viimasel jahud ja tärklis. Siiski ei mahtunud kõik kuivained ära, nii et kapi otsas on suur korv, kust leiab odrakruupe, nuudleid, riisipaberit, makarone jne. Lisaks on osa asju akna peal korvis. Asjadest, mis võiks alati kodus olemas olla, tasub täitsa eraldi kirjutada.

Teine tore mööbliese – ja noh, eks ma toole arvestades vaid 4 mööblieset kööki tellisingi – on klapplaud. Jaa, selle saab lahti teha, et laiutada ning see isegi vast mahuks, kui see vastu akent lükata. Juhuks, kui tahame kunagi pidusöömingu teha. Tegelikult võlus mind selle laua juures peamiselt see, et selle küljes on sahtel ja kapp. Sain taas mõned asjad ära peita, näiteks suuremad ahjuvormid. Hiljem avastasin, et klapplaua ühe “lehe” taha saab edukalt ka kassikrõbinate koti peita. Seda 10 kg kotti ma kappi pressima ei hakanud. Eks selle laua kokkupanek muutis meie köögi lausa 2 päevaks parajaks mööblijuppide ja kruvide lahinguväljaks, aga pusimine oli vaeva väärt!

Paar nutikat asja veel

Köök

Tornis (või oli see juba Põllus?) elades hakkasin hoogsalt kasutama seinale kleebitavaid konkse. Imeline viis sagedamini kasutatavad tööriistad kättesaadavasse kohta asetada! Värvilisemad konksud hankisime Põha-Taist Chiang Maist. Seal oli nii palju ilusaid, et oleks tahtnud kõik ära osta, aga eks novembris lähme taas. Hiljutiselt Ikea retkelt sain veel ühed vahvad vidinad: magnetiga maitseainetopsid, mille saab mõnusalt pliidi kohale õhupuhasti külge toppida. Tuleb vaid meeles pidada, et tagasi pannes käib korralik pauk, kui metall toore jõuga teist metalli enda poole tõmbab. Kassid on mõnikord selle peale hirmunult ära jooksnud… Ikeast ostsime ka seinale kinnitatava kilekotihoidiku. Oh, vot seal on mõnus oma kilekotimajandust talletada! Poodi minnes haaran sealt väikseid kotikesi kaasa, sest usun taaskasutamisse ega taha poest üha uusi kotte koju tassida. Sealt saab aga ka prügi jaoks suuremaid kotte.

Mõned kaunistuselemendid

20170515_201833

Pean tunnistama, et mulle meeldib… kleepida. Meie kodus on nii mitmeski kohas dekoratiivkleepse, mida sõber eBay nii lahkelt oma hiigelturul pakub: unenäopüüdjad voodi kohal, haldjas ja liblikad välisuksel, veel liblikaid esikus, veelgi enam liblikaid ja vääte elutoa riiulil (liblikamaania?), kohvitass ja südamed külmkapil ning puu kujutis mu lemmikul kõrgel köögikapil. Üks külmkapi sein on täis erinevatelt reisidelt toodud magneteid ehk mälestusi. Üritame igast külastatud linnast magneti leida. Just nimelt linnast, mitte riigist. Usume, et iga linn on oma nägu ja ainult riik oleks liialt üldistav. See on justkui unistuste sein ka, sest paneb mõtlema, kuhu kõikjale veel soovime minna.