Nutikas ja kiire hapukurgitegu

Mis puudutab hapukurke, siis ma armastan neid. Just neid õigeid hapusid kurke, marineeritud magusad plönnid võivad minu poolest igaveseks poodi jääda. Kui eesti kurgid vaikselt poodidesse imbuma hakkavad, aktiveerub ka minul mingi kurgitegemistung. Tegelikult, kui aus olla, siis hapendasin vist isegi mingeid hollandi või poola kurke ega kohkunud tagasi ka tavapärastest lühikestest kurkidest väga erinevate pikkade kurkide hapendamisest. Pikad kurgid lõikasin lihtsalt väiksemateks juppideks ja suupärasteks viilakateks.

Kuna minus väga seda soont pole, et steriliseeriks ahjus/tulikuumas vees 20-30 purki, keedaks nõiakastruli suuruses potis hapendamisvedelikku ja loeks täpselt igasse purki võrdse arvu mustsõstralehti, mädarõigast, küüslauku ja tilli, siis teen ma lihtsamalt. Tavaliselt ostan kas kohalikust Pääsukese poest (Kehra imeliste andide paradiis) või kuskilt mujalt kotitäie kurke, ühe küüslaugu ja peotäie tilli. Kui hästi läheb, on kodus ka söögiäädikas olemas. Kui olen üliusinalt kurke vaaritanud, siis seda äädikat pole, aga olen ka veiniäädika ja õunaäädikaga asendanud. Nüüd võivad kõik kogenud hapendajad ja hoidistajad ruttu oma pottide manu pageda, sest järgnev on veel hullem hapendamispühaduse teotus… Ma teen ju kõike “valesti” ja omamoodi, et vaid kiiremini oma kurgid kätte saada. Ja olgem ausad, selle meetodiga neid ülikrõmpse ja maitsvaid kurke ei saa, mida kuid hiljem jõuluõhtul saja eel- ja pearoa vahele mugida. Minu kurgid on laisa inimese kiirvariant, mille olen enda jaoks katsetustega välja töötanud.

Mida kasutan?

Hapukurkide retseptides on igasugu maitsetaimi tavaliselt rohkem, aga olen jäänud kõige käepärasemate juurde, mis annavad õige maitse küll. Oleks oma aed, siis tõenäoliselt oleks ka valik suurem. Äkki järgmisel aastal… Mina kasutan aga järgnevat kraami:

  • kurgid: pikad, lühikesed, kõverad, sirged, suurt vahet pole; kurk on nagu käsn, mis kõik need imelised muud maitsed sisse imeb, valge paber, millele maitsepintsliga paksult võõbata
  • äädikas: esimene valik on mul see 30% söögiäädikas, aga käiku on läinud ka valge veini äädikas ja õunaäädikas, tulemused mõnusad, aga neid kulub rohkem, kuna need on lahjemad
  • sool: kasutan meresoola, aga eks igasugu roosad-mustad-mis iganes karva soolad käi kah
  • küüslauk: kui tahad vängemat küüslaugumatsu, kasuta Peipsi kallastelt pärinevat
  • piparmünt: ühel ilusal päeval viskasin ka mõned kaunid piparmündivarred kurgikaussi, sest mõte krõmpsust mündisest kurgist tundus iseäranis tore
  • vesi: kraanist; kui tahad erilist kogemust, mine too allikast või kaevust

Kurgitegu

Kalla vesi kastrulisse, lisa lusikatäis soola ja sorts äädikat, aja keema. Ei pea olema tulisoolane ega megavänge, aga pisut maitset võiks olla. Kuniks see kastrul podiseb, lõika kurgid sellisteks piklikeks viiludeks/ribadeks, mida on mõnus süüa. Koori ja viiluta mõned küüslauguküüned. Lao küüslauk, kurk, till jm maitsetaimed (nt piparmünt) kihiti suurde kaussi. Kalla kuum vesi peale, jäta üleöö toatemperatuurile hapnema, seejärel hoia kausiga külmkapis. Kurgid said viimati söödud nädalaga.

Advertisements