Toiduainete inventuur säästmise nimel

Viimasel ajal olen üha enam mõelnud säästmisele. Miks? Selleks, et oleks hiljem võimalus teatud asjadele kulutada! Näiteks oma majale ja reisimisele. Mõne päeva olen lugenud ka “Rikkaks saamise õpikut”, mõelnud üle oma eesmärgid ja mitmedki neist kirja pannud. Eelarvet/kulude tabelit hakkasin Excelis ühe klassiõe blogist innustununa pidama juba novembri lõpust. Ütlen ausalt, see on õudne! Toidule kulub ikka päris korralikult. Ja meie, kes me üldiselt väljas ei söö, oleme arvestatava summa suutnud ka väljas lihtsalt maha laristada. Kindlasti on asi selles, et detsembris reisisime Inglismaale. Oli küll paaripäevane Hurtsi kontserdikülastus, aga väljas sai söödud omajagu. Jaanuaris aga oli mul tööl paar kiiret/laiska päeva, mil ise süüa ei teinud ja kasutasin Tellitoit.ee teenuseid. Sahmerdasin ja õppisin. Tõsi, kõndisin küll 400 m kaugusele Pärnu mnt Ampsu ise toidule järele ja kullerile sealt viiekat ei tulnud.

Paar päeva tagasi lisasin Excelisse iga reisi jaoks eraldi lehe, et saaks üksikasjaliku ülevaate, kui palju me reisimisele tegelikult kulutame. Need kulud on mitme kuu peale hajutatud, aga kuna pidevalt järgmisi reise planeerin, siis ostan igal kuul mõne lennupileti või broneerin majutust. Kulusid tuleb ja tuleb. Endale näib, et odavad piletid ja hoolikalt valitud majutus säästab meile palju raha, aga tegelikult seda kõike kokku lüües pani ikka mõtlema küll… Juba esimesel poolaastal on 4 reisi: jaanuaris ema ja õega väike sutsakas Põhja-Itaaliasse, märtsis Valencia poolmaraton JA sinna otsa Portugalis Sparta jooksugrupi laager (see on paras logistikaime: Tallinn-Riia-Barcelona-Valencia-Lissabon-Albufeira-London(!)-Tallinn), aprillis paaripäevane reis Krakowi maratonile, juunis matk Inglismaa edelaosas South West Coast Pathil + sporditoitumise koolitus. Huh. Seda kõike tabelis nähes pani ikka mõtlema. Samas pean tõdema, et reisimine on minu jaoks ülimalt loomulik ja selleta ma lihtsalt ei saagi. Eks suvel tiirutame mööda Eestimaad, peamiselt ühelt jooksuvõistluselt teisele.

Igatahes, sattusin täna Facebookis sellise grupi peale nagu Kogumispäevik. Liitusin. Esimesel kuul on ülesandeks oma toiduarveid vähendada. Tšekke panen juba kirja, nädalamenüüd olen harrastanud… Plaan on nädalamenüü juurde tagasi liikuda. Esmalt otsustasin aga kappides inventuuri teha ja tarbida seda, mis meil on. Enne mingeid kuivaineid juurde ei osta, kui igast kategooriast on 50% läinud! Teadsin, et see on silmiavav kogemus. Oli 10x silmiavavamgi. Oh, mis imeasju küll kuivainete seast välja koorus! Mõni oli ka selline, mida olin poes paar korda silmitsenud, mõeldes, et “oh, seda pole, võiks  ju osta”, aga tegelikult on kodus olemas! Kord kvartalis peaks sellise inventuuri kindlasti tegema. Ja asuma siis olemasolevat tarbima. Enne pole mõtet poest sama kraami juurde hankida.

Inventuuri tulemused:

Lõin olulisemad kategooriad ja panin nende kaupa kappides leiduva kirja.

Tangained ja muud peamiselt süsivesikuid andvad toiduained:

  • tatrapasta fusilli (50% tatrajahu, ülejäänu täisteranisu, mõnus!)
  • jämedad kaerahelbed
  • neljaviljahelbe krõbuskid (Balsnack)
  • toortatratang (2 poolikut pakki – kuidas nii palju?)
  • maisimanna (ilmselt ühe kohupiimakoogi põhjamaterjaliks ostetud)
  • pikateraline riis (Tesco)
  • hirss
  • pruun riis
  • odrakruubid
  • täisteraspagetid
  • kinoa (2 erinevas pakendis! Ja mina arvasin, et meil pole üldse…)
  • paar spl pudruriisi (sushiteost)
  • kakaopulber
  • roosuhkur

Sorteerisin need asjad nii, et aknalauale korvi jätsin hommikusöögiasjad (peamiselt pudrukraam), lahtitõmmatavasse kappi asetasin nn. lõuna- ja õhtusöökide toormaterjali. Varem hoidsin suurt osa kuivaineid kõrge kapi otsa, milleni ulatumiseks pidin vähemalt mina taburetti kasutama (kui ei soovinud endale midagi pähe kukutada). Pole siis ime, et sinna nii mõndagi elutsema jäi.

Pähklid/seemned:

  • datlid (ostsin hiljuti maiuste tegemiseks)
  • india pähklid (jälle maiuste jaoks)
  • sarapuupähklid (ema tõi)
  • soolased maapähklid (plaan vist ise maapähklivõid teha vms)
  • natuke kookoshelbeid
  • mooniseemned
  • kuivatatud barbariss ehk kukerpuumarjad (tõstsin nähtavasse kohta, et kasutada putrudel)
  • päevalilleseemned
  • kanepiseemned
  • linaseemned
  • tšiiaseemned
  • seesamiseemned

Kaunviljad:

  • kõigest suur hunnik kuivatatud kikerherneid

Jahud:

  • rukkilinnasejahu (kunagi tegin tihti koduleiba)
  • tempurajahu (gluteenivabade toitude koolitusel jagati tasuta)
  • rukkikama

Maitseained:

Pigem soolastele toitudele:

  • sinepiseemned (mida ma nendega veel tegema peaks??)
  • tüümian (suur kotike lemmikut, kui arvasin, et pole üldse…)
  • basiilik
  • köömned (leivateo päevilt)
  • tšillihelbed
  • apteegitill
  • aniis
  • vürtsköömned
  • must pipar (nii teradena kui jahvatatult)
  • roheline pipar
  • roosa pipar
  • kalale sobiv maitseainesegu (Türgist turult)
  • roosa sool
  • kadakamarja-rosmariinisool (soolaleivakink sõbrannalt)
  • Provencale ürdisegu (lemmik!)
  • Peruu maitseainesegu: tšilli + laim
  • India tandoorisegu
  • kurkum
  • koriander
  • petersell
  • Maggi sidruni-ürdikana maitseaine (kust see küll tuli? Ma selliseid jõledusi üldiselt ei osta, ülemaitsestatud ja kahtlast kraami täis. Arvatavasti mingi auhind vms.)
  • BBQ Rub ürdisegu (kuskilt võistluselt seisma jäänud auhind)
  • rosmariin
  • till
  • Skandinaavia metsa segu (porgand, kadakamarjad jne.)
  • Jamie Oliveri segu: tšilli, Szechuani pipar, sool, ingver
  • mingi tundmatu ürt
  • tomati-küüslaugupulber

Ei kuhugi kuuluv küpsetuspulber.

Pigem magusatele roogadele:

  • vanillimaitseline steevia (vedel, üks mu lemmikuid)
  • vanillikaun
  • kaneel (mitu varianti)
  • roosi õielehed (kingitud)
  • lavendel (palju… toidus veider, peaks kuhugi padja sisse toppima ja riidekappi)
  • kaneelikoor
  • tähtaniis (kingitud)
  • vürtspipar
  • kardemonikuprad
  • piparkoogimaitseaine (3 pakki)
  • roosivesi (huh, pole suurim sõber, sai kunagi liialdatud)
  • pomerants
  • steeviapulber

Tee/kohv:

  • karkade ehk hibiskus (liiga palju)
  • must tee metsmaasika maitsega (see puru on mul juba terve igaviku olnud)
  • Tess ingveri-mojito roheline pakitee (maitsestatud rohelised on mu nõrkus, kuigi tean, et pakikas pole kõige kvaliteetsem ja samalaadset saaks puruna)
  • Tess Pina Colada maitseline roheline pakitee (kohalikus Konsumis oli)
  • Tiger Spice chai latte (läila lurr, saadud auhinnaks)
  • Dilmahi must pakitee (iidamast-aadamast)
  • Jõulusoojuse taimetee
  • must purutee passioniviljaga
  • Hyleys roheline tee piparmündiga (mõttetu, münti ei tunne üldse)
  • Golden Tips must purutee
  • Taist ostetud roheline tee jasmiiniga (otse istandusest!)
  • Assami roheline tee Taist
  • White Dancing valge purutee
  • kummel
  • piparmünt
  • lahustuv viljakohv
  • kohvioad (külmkapis)

Veidramat sorti kraam, mis otseselt kuhugi ei kuulu:

  • ränivetikajahu (sigines kappi sellal, kui ema meie kodu valvas; peaks küsima, mida sellega teha saab)
  • riisipaber (kevadrullideks!)
  • norilehed (sushiks, 2 poolikut pakki)
  • kaarobipulber (väga mitmes pakis, saab palju maiuseid teha)
  • must küüslauk
  • kodused kuivatatud õunad
  • klorellapulber (vetikas, mineraalide allikas)
  • MSM pulber (kibe pulber liigeste tervise nimel sissevõtmiseks)
  • ISO Drink rohelise õuna spordijoogipulber (auhind)
  • mingi veider apelsinimaitseline spordijoogipulber (võistlustelt üle jäänud, korraldaja kinkis)
  • herne-kanepi-riisivalgupulber (vot, seda peaks pärast pikki jookse smuutisse panema; magustamata)
  • söögisooda
  • küpsetusšokolaad (saime jõuludeks)
  • rohelise tee pulber (Taist; võib panna jäätisesse, aga ka soolastesse toitudesse)
  • psülliumikestad (kiudained)
  • roheline kohviuba (kuidas tarbida??)
  • apelsinimarmelaad (auhind; suhkrut täis, ei taha tarbida, on jäänud seisma)

Kastmed, õlid, muud maitsestajad:

  • külmpressitud rapsiõli
  • külmpressitud oliiviõli
  • palsamiäädikas
  • õunaäädikas
  • 30% söögiäädikas
  • tai kalakaste
  • gluteenivaba sojakaste
  • Tabasco kaste
  • sinep (jõuludest, ise ei ostaks, aga õde tõi)
  • tomatipüree,
  • sidrunhein (jõululaual oli uhke tai supp)
  • ingverijupp

Köögiviljad:

  • porgand
  • peet
  • pastinaak
  • värske till
  • lillkapsas
  • hapukapsas
  • sibul
  • frillise salat

Loomne kraam külmkapis:

  • kanafilee
  • piim (kasutame ainult kohvil)
  • veisehakkliha
  • ökokanamunad
  • vutimunad
  • viilutatud juust

Alkohol (kõik saadud kingitusena ja jäänud meie vähese tarbimise tõttu seisma):

  • poolik šampus (uuel aastal läks 3 peale pool pudelit, neljas oli roolis)
  • mingi hõõgvein
  • Blossa kollases pudelise Glögg

+ 2 purki laimiga Coca-Colat – auhind ja seisab juba enam kui kuu aega, sest ei taha eriti

Sügavkülmas (ei olegi märkimisväärseid varusid):

  • isetehtud puljongikuubikud (silikoonvormides)
  • paar külmutatud tortillat (saime paki auhinnaks, ei jaksanud kõiki korraga ära süüa)
  • maasikad
  • kirsid
  • mustad sõstrad
  • jõhvikad
  • astelpajumarjad
  • Härmavili panniroog
  • metsaseened
  • krevetid (jõuluõhtu vürtsikast supist ülejääk)

Nagu näha, saab aeg-ajalt ka võistlustelt mingeid toiduaineid auhinnaks. Tavaliselt pärinevad Saaremaalt nt Santa Maria maitseained ja vana-aasta jooksult või mõnelt muult Stamina ürituselt võib ära jalutada kasti Coca-Colaga. Sedapuhku võtsin viimasel korral vaid ühe purgi seda limonaadi, teine tuli igale lõpetajale jagatud nännikotist suvest oli nagunii juba hunnik seisma jäänud. On ka toredaid toiduauhindu, näiteks kohvioad, aga need on juba ära kulunud.

Esimesed sammud:

  • panin kogu kikerhernehunniku kaussi likku, hiljem keedan ära ja teen suure koguse hummust, mille osa topin sügavkülma, et oleks kogu aeg määrimiseks võtta; kasulik, odav ja maitsev määre (kui ise teha)!
  • teen kaarobipulbrist ja soolapähklitest maiuseid, pisikesi palle, millest osa samuti sügavkülma pista
  • rahuldan oma tohutut piparkoogiisu (olen ju otsustanud suhkrut pigem mitte süüa ja seega piparkooke niivõrd-kuivõrd vältinud) ja valmistan piparkoogimaitselisi pallikesi: india pähklid + datlid + piparkoogimaitseaine (neid oli 3 pakki!)
  • hakkame ülepäeviti hommikuti kohvi asemel teed jooma, sest teed on liiga palju kogunenud ja kohvioad on kallid

Täna õhtul sõime vahelduseks kinoad – unustatud ja taasavastatud!

Lillkapsa-porgandi-pastinaagi-kinoapada

  • 20180119_2056503 porgandit
  • 1/3 lillkapsapead
  • 1 pastinaak
  • maitseks paar küünt musta (või tavalist) küüslauku
  • vürtsköömneid
  • indiapärast vürtsisegu
  • soola
  • peotäis kinoad
  • 100 g veisehakkliha
  • oliiviõli
  • peotäis päevalilleseemneid

Pane kinoa potti natukese soolaga keema, nii et vett on poole rohkem. Las podiseb madalal tulel. Kinoa on valmis, kui seemnetel tulevad välja väiksed sabad.

Samal ajal valmista ette köögivilja-hakklihapada. Haki köögiviljad meelepärasteks tükkideks (kangid, seibid, kitsad liistakad, mis iganes). Kuumuta sügaval pannil keskmisel kuumusel natuke oliiviõli (peaks katma panni põhja). Prae selles kiirelt minutike hakkliha, lisa hakitud köögiviljad. Kui kasutad tavalist küüslauku, haki see ja kuumuta kohe alguses koos hakklihaga. Kuumuta kaane all, kuni köögiviljad on pehmemad, aga veel pisut krõmpsud. Maitsesta vürtsköömnete, soola ja india vürtsiseguga. Kasutasin Santa Maria Tandoorisegu, mis mind kapis ootas. Lisa hakitud must küüslauk, kui sulgi peaks seda kapis olema. Lisa päevalilleseemned, sega.

Kurna kinoa ja sega paja sisse. Söö kohe!

Advertisements

Vägi hommikupudrust

Ma pole kunagi suurem asi pudrusööja olnud. Mingil hetkel ei tundunud idee magusast hommikusöögist eriti ahvatlev ning võileivad läksid palju libedamalt kurgust alla. Kaerahelbeputru ei söö ma siiamaani ja viimaks nuputasin ka välja, miks see mulle niivõrd vastumeelt on. Nimelt, selliseid putrusid, mida ma söön, on maailmas olemas küll ja küll. Kaerahelbed keevad aga liiga vedelaks plögaks ja see minu maitsemeeli väga ei kõdita. Ma armastan teralisi putrusid. Selliseid, millel on tekstuuri. Sestap leiabki meie köögist erinevaid täisteravilju ja seemnelisi: hirss, toortatar, amarant, kinoa. Miks need teralised siis niivõrd head on (peale mõnusa maitse muidugi)? Enamik neist on gluteenivabad ja sobivad sestap ka gluteenitõrksatele. Märkimata ei saa jätta ka mineraalaineid ja olulisi aminohappeid. Ja kui veel seemneid lisada, siis saab eriti toeka hommikusöögi, mis kergitab veresuhkru taset aeglaselt ja hoiab kõhu päriselt täis (mitte nagu nt mõttetud Belvita küpsised, mis on suhkrupommid).

Hirss

Kollaste teradega hirss sisaldab mitmeid mineraalaineid, sealhulgas ka magneesiumit, millest paljudel inimestele tänapäeval puudus on ja mis on otseselt seotud krampide tekkega. Lisaks saab sealt kahte väga vajalikku aminohapet trüptofaani ja lüsiini. Kuna tegu on leeliselise teraviljaga, on seda väga kerge seedida. Allergiaaltid inimesed võiksid samuti hirsi poole kiigata, sest hirss üldjuhul allergiaid ei põhjusta. Tänu hirsile kiireneb ainevahetus, paranevad nahafunktsioonid ja meeleorganite erksus. Kui poes hirsipakki käes hoiad, siis ära ehmu selle pikast keetmisajast. Millegipärast on mitmetel pakkidel kirjas, et hirssi tuleb keeta tund aega. Tund!! Ma ei kujuta ette, mis plöga sellest pärast tunnist keetmist alles jääb, kui vahel on 15 minutitki liiast…

Amarant

Amarant ehk rebasehein polegi päriselt teravili, vaid seeme. Inkad ja asteegid valmistasid sellest juba aastatuhandeid tagasi leiba. Sarnaselt hirsile sisaldab amarant magneesiumit, aga ka kiudaineid, kaltsiumit ja rauda. Lisaks on amarandis olemas asendamatu aminohape lüsiin, mis parandab kaltsiumi imendumist. Amaranti soovitatakse enne keetmist üleöö leotada, et neutraliseerida fütohapet, mis takistab ainete omandamist ja seedimist. Samal põhjusl soovitatakse ka mitmeid kaunvilju leotada. Pakilt lugesin, et amaranti võib ka kuumas potis õhkida, aga selle katsetuseni pole veel jõudnud. On plaanis!

Kinoa

Tšiili hanemalts, mida tunneme pigem kinoa nime all, on tuntud oma mõnusamaitseliste seemnete poolest. Seegi pole teravili, vaid seeme nagu amarant, kuid liigitatakse siiski teraviljade alla, sest putru teed temast ju samamoodi nagu kaerast. Kiita saab jällegi valgu ja olulise aminohappe lüsiini sisaldust. Aga kinoas on ka kõik muud olulised aminohapped esindatud, täisspekter! Mineraalained raud, magneesium, kaltsium, tsink ja fosfor ei puudu kinoast samuti. Täiskõhutunne on tagatud pikaks ajaks, kuna kinoa tõstab veresuhkrut aeglaselt. Kinoa on selline vili, mille tasub enne keetmist sõelal läbi loputada, et eemaldada mõrkjas saponiin. Samas on moodsad tootjad selle protsessi sageli juba ise ära teinud, nii et kinoa pole enam mõru. Aga… mul on mõru kinoaga kokkupuuteid olnud ning polnud teps mitte meeldiv. Kui oled oma kodust kinoad korra loputamata keetnud ja mõruks ei jäänud, siis järelikult on loputustöö juba ette ära tehtud ega pea ise enam vaevuma.

Toortatar

Toortatra puhul teeb mind kõige rõõmsamaks tõsiasi, et tatart on hakatud hoogsalt ka Eestis kasvatama. Peale Remedy Way leiab väärtuslikku toortatart ka Koplimäe ja Tõrvaaugu talu valikust. Mis ta siis tooreks teeb? Nn. klassikaline tume tatar on tegelikult röstitud ja töödeldud, kuna sellelt on kestad eemaldatud aurutamise abil, kusjuures temperatuur tõuseb 80 kraadini. Toortatra puhul on kestad eemaldatud mehhaanilisel teel ning kuna kuumutatud ei ole, siis säilivad paremini ka kasulikud mineraalained. Lisaks on toortatar mahedama maitsega ja piisavalt neutraalne, et sobida nii soolastesse kui magusatesse roogadesse.

Kinoa ja hirss + vetikapulber ja seemned

Hommikupudru saladus

Kuidas mina siis oma hommikuputru valmistan? Kasutan teada-tuntud saladust, mis ka ühel toortatrapakil kirjas oli. Kõigepealt lasen mis iganes pudrumaterjali paariks minutiks keema, keeran kuumuse maha ja hautan veel 10-15 minutit olenevalt sellest, kui kõva vilja-seemnega tegu on. Sooja pudru kallan kaussi, kus ootavad juba ees purustatud linaseemned, päevalilleseemned, chia seemned ja olenevalt tujust ka lusikatäis spirulina- või klorellapulbrit (vetikad). Seemnetest saan kasulikke rasvhappeid ja vetikaist mineraalaineid. See on võrdlemisi neutraalse või isegi kergelt soolaka maitsega puder. Mul on harjumus ka oliivi- või riisiiduõli peale kallata. Kui on magusama isu, lisan ka lusikatäie mett.

Herman ja Kõhule Pai ehk Haapsalu toiduelamused

Oli kord Haapsalus selline koht nagu Hermannuse maja. Teadsin, et seal midagi enam-vähem söödavat vast on. Eelmisel aastal sõin seal korra päris mõnusat kitsejuustusalatit. Sel aastal sattusin augustis sinna aga lausa kaks korda ja nautisin ülimõnusaid smuutisid. Tegelikult sõin ikka ka, aga just nimelt smuutid jätsid sügavama mulje.

Pictures

Hermannusest on saanud popi ja noortepärase nimega Herman ja toiduvalikki on muutunud hõrgutavamaks. Augusti algul suvitasime ühe ööpäeva Sandriga Haapsalus: 25-kilomeetrine jooks ümber Haapsalu ja lähikandi metsades ja õhtul mõnus jalutuskäik väikelinna tänavail. Kui päev varem olime ekselnud Tallinna vanalinnas toidu otsinguil (kõik kohad olid täis ja viimaks leppisime pisut vaimuvaese toiduga Telliskivi Reval Cafés), siis sarnane saatus ähvardas meid ka Haapsalus tabada. Enamik kohti oli sel soojal pühapäevasel õhtupoolikul täis või ei meelitanud eriti. Kiikasime ka korra taimetoidukohvikusse Kõhule Pai, kuhu olingi soovinud väga minna, aga kuna tol hetkel olid õues lauad täis ja sees lösutasid diivanitel ilmselt omanikud (ja seletasid eksinud turistidele, kuidas mere äärde saada, ise samal ajal edasi lösutades), mis ei näinud väga kutsuv välja, siis lahkusime sealt. Ehk seletab seda meeskonnavahetus, sest aasta tagasi oli seal küll mõnusam õhkkond. Vaatasime tänaval edasi. Ei Dietrichi ega Talukõrtsi menüü polnud päris see ja pitsat ei tahtnud ja Müüriääreski oli varem käidud, nii et viimaks maandusimegi Hermanis.

LõheliblikasVäliterrassil värvilisel toolil lappasin menüüd ja ennäe, väga palju selliseid roogi, mida hea meelega sisse vitsutaks: tatrasalat, marineeritud lillkapsas, kitsejuust… Toitumisnõustamist õppides olen üha enam pöördunud kalausku ja jõudnud järeldusele, et sööme liiga vähe kala. Liha on vaja ehk paar korda kuus (ausalt öeldes pole väga isugi), aga kala on selles sisalduvate kasulike rasvhapete tõttu vaja lausa 5 korda nädalas. Nüüdseks sööme õnneks päris palju kala ja tegime Youtube’i video abil läbi ka terve suure lõhe tükeldamise, nii et sügavkülm on paraja suurusega kalapalu nüüd täis (või noh, hakkab juba tühjaks saama, tükeldus oli kuu aega tagasi). Pika jutu lõpetuseks: meie lauale maandusid lõheliblikas (lõhefilee, riis, röstitud köögiviljad, passionivilja kaste) ja riisinuudlipasta lõhega (lõhe, suvikõrvits, riisinuudlid, kirsstomat). Imeilusad road ja Sandri lõheliblikas oli ikka tõeliselt suur kalakamakas!

Riisinuudlipasta lõhega

Enne veel, kui need kaunid kalaroad lauda saabusid, mekkisime ülimõnusaid smuutisid. Mahedamaitseline “Hommikune ärataja”, kombinatsioon banaanist, kookospiimast ja vürtsidest ning pulbitsev vitamiinipomm “Igavese nooruse allikas”, kus ohtralt mustikaid, vaarikaid ja maiustamiseks mett, banaani ja vahtrasiirupit. Need joogid olid oma hinda väärt. Kui mangopüree poleks parajasti otsas olnud, lürpinuks ma tõenäoliselt mango-passioni-banaanimaiust. Oli tunda, et neisse jookidesse oli ikka helde peoga head ja paremat sisse valatud. Ka järgmisel külaskäigul burleskilaagri ajal jõin sedasama igavese nooruse allikat ja suurest entusiasmist ka ise igavesti kaunis olla tellis seda ka üks mu lummavatest kaaslannadest. Tol viimasel korral söödud vegetaarne kookospiimas küpsetatud karri (suvikõrvits, baklažaan, paprika, spinat) nii sügavat jälge mu mällu ei vajutanud. Ega see valge riis ole sama mõttetu kui magusamaailmas valge suhkur. Eelistan iga kell pruuni, mis on põhimõtteliselt rafineerimata valge ja imendub aeglasemalt, tõstes ka veresuhkrut stabiilsemalt. Ja see riis oli pisut üle keedetud ka tagatipuks.

Burleskilaagri ajal õnnestus ka Kõhule Pai taimetoitu nautida. Ühel kaunil lõunal, kui mõned trennid juba seljatatud olid ja mitu veel eeski ootas (+ õhtune esinemine), suundusime kosutavat lõunaeinet otsima. Õhtul Uriah Heepi kontsert ja kaunis laupäev – muidugi oli peatänav rahvast pungil ning enamik toidukohti täis tuubitud. Kõhule Pai asub õnneks natuke peidetud kohas nurga taga ja sestap ei pidanud üldse ootama. Lisaks on neil juba väike valik mõnusaid roogi valmis ka. Väike taldrik 4 ja suur 6,5 eurot, pane ise lemmikasjad kokku! Pilt seda maitset vast edasi ei anna, kuna suutsin kinoa-köögiviljapaja kookose-avokaadokastmega korralikult üle valada, aga oli hää! Kõrvale veel värsket salatit rukolaga ja tomatine läätsemöks.

Ja mida ma jõin? Rabarberilimonaadi, mis koosnes rabarbist, maasikamahlast ja mineraaliderohkest Värska veest. Kergelt soolakas limonaad, aga just need soolad temast väärtusliku toitja tegidki. Igapäevaselt olen ma pigem Vytautase jooja, kuna seal on rohkem mineraalaineid, aga seetõttu on ta ka soolasem ega limonaadi sisse ei sobikski. Magustoiduks nautisin vägagi tummist ja talvist peedi-šokolaadikooki ning siis mõtlesin küll, et väiksest taldrikust soolasest oleks piisanud. 2.50 eest oli kooki enam kui küll ning lisaks oli see äärmiselt rammusa maitsega. Tuleb välja, et ma pole ainus inimene, kes peeti šokolaadiga paaritab. See kombinatsioon töötab! Päriselt! Katteks paks šokolaadikiht ka veel peal. See on talveõhtul nautimise kook, aga sobis ka suvepäeval kosutamiseks.