Kassiabi heategevuslik kohvik

13240653_1022798364477633_615438801251577649_n

22. mail ehk eile osales Kassiabi Kalamaja päevadel ja pani üles heategevusliku kohviku. Kõik küpsetised ja muu müüdav-loositav kraam sai tehtud Kassiabi enda vabatahtlike poolt ja oma kuludega, kogu tulu jäi aga toredate karvapallide poputamiseks. Arvestades seda, kui palju Kassiabil raviarveid tuleb tasuda, siis oli see oluline üritus! Mina ise kohale ei jõudnud, kuna veetsin päeva rattaga sõites ja Pirital toitumisteadust tudeerimas, kuid küpsetasin eelmisel päeval hunniku pisikesi nunnusid leivakesi ja sulatasin loosiauhindadeks ümber tumedat šokolaadi, kuhu lisasin magustamiseks pisut kaarobit. Valasin need kassikujulisse vormi. Kui muul ajal kassivorme välja ei võta väga (viimati vist jõulude paiku kinke tehes), siis Kassiabi kohvikute jaoks ikka. Üleüldse on erinevate silikoonvormide abil lihtne olla magusameister: valmista vedel ollus ja lihtsalt kalla vormi! Igapäevaseks tarbimiseks teen pigem suuremaid tahvleid (mul on ka 3x suure tahvli vorm) ja pisikesed pralineekompvekid jäävad pidulikeks sündmusteks.

Ja siin pildil siis need nunnud väiksed leivad. Ostsin kuus pisikest silikoonvormi ja laupäeval oli kodus mõnusat leivalõhna täis. Hiljem veel korralikult pakkimist ja toimetamist ja kõige selle kõrvalt veel õhtul Tallinn City Trailile võistlema (paranen veel vigastusest, aga õnnestus läbi raskuste 3. naiseks joosta). Tõtt-öelda oli päris tore niimoodi tundide kaupa asjatada! Söögitegemine sai kuidagi mõnusa uue hõngu.

13240727_1116608805026604_396254521241090616_n

Advertisements

Kassiabi kohvik ehk keelepaitajad Uue Maailma tänavafestivalil

image

Ärevusse sattusime ligi kaks nädalat varem, kui hakkasime Kassiabi naistega üldse arutlema, et oleks vahva Uue Maailma tänavafestivalil ka oma lauake püsti panna. Need meilivestlused on kilomeetreid pikad ning sisaldavad nii meeliköitvaid toidunimesid kui asisemat arutelu teemal “kes toob tordilabida” ja “kust saame laua-toolid-päikesevarju”. Ja eesmärk oli meil üllas: koguda raha nende kodutute kasside hüvanguks, kellega igapäevaselt Kassiabis tegeleme. Kassi tänavalt päästmine ei ole niisama lihtne, et haarad kaenlasse ja ongi hingeke päästetud (oleks vaid nii!). See tähendab kannatlikku meelt ja hoolitsust, ihuhädade ravitsemist, sotsialiseerimist, vaktsineerimist, opereerimist, kvaliteetse toiduga seedimise korrastamist ja karvaläikima löömist. Meil on olnud mitmeid, kes on kuude viisi tablette ja süstegi saanud, aga ikka on mingi algloomake seedekulglas elamas. Kassiabi on igal juhul kannatlikkuse kasvatamise koht! Meile, vabatahtlikele on alati kurb ja samas maailma parim see päev, mil üks hoolealustest heasse kodusse saab. Ja sedagi tuleb vslida hoolikalt, et meie pingutused ja armastus asjata ei oleks. Nende loomade elud on siiski meie kätes ja eludega ei žongleerita. Igatahes, vajab säärane organisatsioon raha ning küpsetisi müües ja samal ajal huvilistele meie kassidest pajatades on parim viis tähelepanu saada.

Pidasin endaga aru ja otsustasin letile lüüa oma trumbid ehk toidud, mis alati välja on tulnud ning mis on samas ka tervislikud. Seega saidki minu panuseks seemnetest pungil koduleib hummusega ja röstitud kikerherned.

image

image

Aga vaadake, mida muud head ja paremat meie letilt leidis! Toorjuustukook, kartulisalat, tuunikalapirukas, suitsujuustupirukas, rullbiskviit, rummipallid, trühvlid, õunakook, banaanikook, kookosekook, šokolaadimuffinid, brownied!

image

image

image

Üllatavalt palju osteti soolast, eriti salatit ja seenepirukat. Rullbiskviit hakkas minema alles siis, kui kandiku teistpidi pöörasin ja tükidki niipidi, et täidis paistis. Brownied ja toorjuustukook olid iseenesestki minev kaup! Kohv oli samuti hinnas ja paljud olidki meeldivas hämmingus, et meie juurest saab. Tasshaaval kohvimasinast välja lastud ja korralikest ubadest, muidugi oli see võrratu ning termoses püsis ka soe! Kassijuttu inimestega väga puhuda ei saanudki, enamik oli ikka toidujahil ning mänguhiirigi ja kvaliteetkonserve osteti vähe. Aga samas olime pika päeva lõpuks teeninud kiisudele 305 eurot! Vahel libistati annetuskasti ka niisama raha, ilma midagi ostmata. Aitäh kõigile, kes oma panuse andsid!

Hummuse lummus

image

Sellest kaunist päevast peale, mil mingi seletamatu vägi mind raamatupoodi kiskus ja ayurveda kehatüüpidele vastavast toitumisest pajatava raamatu ette söötis, on kasvanud mu hummuse lummus. Kapha, mis on ise nagunii külm, niiske ja raske, peaks igasugu rasvastest asjadest kaarega mööda kalpsama, sest need süvendavad kapha energiat ehk muudavad loiumaks. Seepärast on jäätis, jogurt ja mu suur lemmik või vägagi ebasobivad. Mõelda vaid, alles see oli, kui söin paki võid kahe päevaga, sest selleks, et rasva kaotada tuleb süüa rasva, kuna siis keha ei arva, et ta on nälga jäetud ega hoia igat grammi hingehinnaga kinni. Aga aastaga märkamatult juurde vupsanud lisakilod, mis jooksmise raskeks teevad, räägivad teist keelt. Head aega, mu suur lemmik! Pikalt nuputasin, kuidas siis leiba nautida, kuna koduleivatuhin tuli ka ju peale ja pidevalt oli värske päts laual. Avokaadomääre tuli samuti unustada, sest seegi köögivili on kaphat tasakaalust väljaviiv. Ja siis ühel hetkel koitiski, et kui kikerherned on mulle soodsad, siis läheb kaubaks ka hummus! Olen katsetanud mitmeti ja iga uue hummuseteoga proovin uusi nüansse.

Hummuseteo algus on aga alati ühetaoline. Kikerherned vähemalt 12 tunniks vette likku, et need paisuks. Kui kasutad kikerhernekonservi, siis polegi vaja leotada. Mul on kodus kuivatatud variant. Seejärel keedan kikerherneid umbes 10 minutit, et need veelgi pehmeneks. Püreestan kikerherned koos 1-2 küüslauguküünega. Tavaliselt tuleb massile ka natuke vett lisada, muidu kipub kuivaks jääma. Tean, et tihti lisatakse seesamipastat, aga mina seda ei eelista. Minu tavapärased lisandid on natuke õli (oleneb, milline parajasti kapis on), sidrunimahla, meresoola, variatsioonidena Taist toodud tšillipastat, rohelist sibulat, muid maitseaineid. Iga kord loon maitse vastavalt tujule ja isule. Ja siis küpsetan ühe kauni leiva, millega hummust nautida! Dipikastmena toimib ka hästi.

Kogu tõde minu leivateost

Armusin akrojooga festivalil Kuusiku talus uuesti koduleiba ja sestap kraamisingi rukkijahu tolmusest kapinurgast välja, puhusin eluleegi sisse juuretisele ja astusin taas rukkileiva meelitavasse nõiaringi. Teate ju küll: kui juuretis juba külmkappi elama on asunud, tuleb temaga aeg-ajalt ka tegeleda ehk leiba küpsetada!

Juuretis ongi iga koduleiva alustala ja esimene samm. Kunagi pidasin seda mingiks müstiliseks loomaks, kelle pidamisega igaüks hakkama ei saagi, aga tegelikult on see elukas taltsutatav. Päev enne toa ahjuga kuumaks kütmist ehk tegelikku küpsetamist võtangi esmalt oma pelgupaigast välja juuretise, lisan talle natuke vett ja rukkijahu, nii et moodustuks hapukoorelaadne möks ja jätan ta omapäi. Kausi katan taldrikuga.

Säärane elukas see juuretis ongi.

Säärane elukas see juuretis ongi.

Järgmisel päeval panen paar lusikatäit juuretist kõrvale järgmiseks leivateoks. Umbes 12 tunniga on eeltaigen võrdlemisi hapuks muutunud. Muidugi juhul, kui juuretis on vänge ja mul kipub nii olema. Üleliia hapuks ei tohi lasta minna, muidu ei aita enam ükski suhkur! Siis lisangi paar lusikatäit suhkrut – see annab nii magusama maitse kui ka toidab juuretiselukat, et ta leiba kergitaks.

Demerara suhkur

Demerara suhkur

Sool ja maltoosa on samuti olulised komponendid. Meresool annab iseloomuliku meki ja maltoosa muudab pisut tumedamaks ja magustab.

Vedel maltoosa ja meresool taignas

Vedel maltoosa ja meresool taignas

Kasutan seda odralinnastest musta möksi, mida 1,2 kilo kaupa müüakse. See on odralinnastest, aga väiksemates pakendites on poes (nt. Mahemarketis ja Prismas, Maksimarketis) saadaval ka rukkilinnaseid. Siirupilaadse olluse asemel on alati variandiks ka punakaspruun linnasejahu (nt. Kaarli talu oma), millega tasub samuti säästlikult ümber käia, kuna liiga palju hääd asja teeb leiva hoopis kibedaks!

Maltoosa ja meresool

Maltoosa ja meresool

Järgmisena läheb taignakaussi natuke veel vett ja kuhjaga rukkijahu, kõike ikka tunde järgi! Viimasel ajal olen pidama jäänud Kivisaare Veski täistera rukkijahu juurde, mõnusam ja tervislikum kui rukkipüül, mis sobib pigem peenleiva küpsetamiseks. Minu tainas jääb alati natuke niiske, mitte üdini kuiv.

Kivisaare jahupakike

Kivisaare jahupakike

Seemned! Minu leibades on neid alati peokaupa. Köömned, linaseemned, linaseemnejahu (purustatud linaseemned), mooniseemned, chia seemned – valikut on!

Linaseemned, seesamiseemned, chia seemned, mooniseemned, köömned, linajahu

Linaseemned, seesamiseemned, chia seemned, mooniseemned, köömned, linajahu

Kuna mulle meeldib toiduga säästlikult ümber käia, siis viskan vahel taignasse ka mahlategemise jääke, näiteks porgandit. Muudab mahlasemaks. Porgandiga käib kaasas ka kaneel ja ingver.

Mahlajäägid

Mahlajäägid

Segan taigna hoolikalt läbi, kallan vormi ja jätan paariks tunniks kerkima. Kasutan silikoonist vormi, kuna sealt on hea lihtne kätte saada. Siis küpsetan 180 kraadi juures u. 35-40 minutit, vahel on vaja ka alumist kuumust veel 10 minutit juurde anda. Las jahtub ja siis saab lahti lõigata.Koduse hummusega eriti hää!

Valmis leib hummusega

Valmis leib hummusega