Jääkohvihooaeg

Selles ei kahtle enam vast keegi, et jääkohvihooaeg on täies hoos. Jahutav jook, mis uimasust juurutaval suvepäeval üles äratab – jah, palun! Olgu öeldud, et pean tervislikuks 1, vahel ka 2 tassi päevas ega soovita kellelgi ainult kohvikütusel ringi liikuda. Tegu on siiski stimulandiga, mis tekitab sõltuvust. Uuringutega on leitud sedagi, et kohvijoojad ei tunne end pärast kohvi paremini kui need, kes kohvist laia kaarega mööda käivad. Nad tunnevad end vaid sellega võrreldes paremini, mis tundega nad hommikul üles ärkasid (silmad vaevu lahti, pea paks jne.). Liigne kohvitarbimine muudab ka keha enda stimulantidele – dopamiinile ja adrenaliinile – tundetumaks ning seepärast on neid vaja üha rohkem toota, et mingitki mõju tunda. Pikas perspektiivis võib see viia adrenaalse kurnatuse, depressiooni ja totaalse äraväsimiseni. Võtkem aga eelduseks, et üks tass kohvi on üks korralik antioksüdant, mis kuulub ka spordis ametlikult tunnustust leidnud sooritusvõime tõstjate hulka.

3 viisi jääkohvi teha

Inspiratsioon möllab tänapäeval inimestel kõvemini kui kunagi varem ning toitub ka virtuaalavarustes leiduvatest ideedest. Sestap on ka rohkem kui üks viis jääkohvi teha. Olen mõned neist järele proovinud ja lemmikudki leidnud. Aga sina?

Kuum kohv + jääkuubikud

Tee oma tavaline kuum kohv kas espressomasinas, filtermasinas, pressi all või mõnel muul moodsal moel (a la Aeropress) valmis, soovitatavalt võiks olla tavapärasest kangem variant, sest lahjendad seda. Pane kaunis klaas jääkuubikuid täis, kalla soe kohv peale. Kui sulle meeldib jääkuubikutega klaasis kolistada ja lõpus ehk ka mittesulanud kuubikut lutsutada, võib see olla just see jääkohv, mida ihalenud oled. Kui sulle meeldib kreemjas tekstuur, vaata teisi variante.

Lisavariandid:

  • piimakuubikud ehk külmutatud piim jääkuubikute asemel; sobib, kui tahad heledamat ja lahjemat kohvijooki või oled lattelimpsija
  • kohvikuubikud ehk külmutatud kohv – eriti hull kofeiinilaks, mille puhul kuum kohv väga kange olema ei pea, kui selle nagunii kohviga kokku segad
  • kookos-soja-pähklipiimakuubikud – kui piim on su menüüst väljas või soovid lihtsalt vahelduseks teistsugust maitseelamust

Külmpruulitud kohv + jää

Külmpruulitud kohv on üks vahva kohvitrend, mis nõuab pisut kannatust, aga tasub ära mahedama maitsega. Kui espressomasinas toimub vähem kui minutiga võrdlemisi jõuline protsess, mille käigus oad purustatakse, vägivaldselt kokku pressitakse ja seejärel kuuma veega kostitatakse, siis külmpruulitud kohvitegu on midagi aeglast ja õrna. Kui kontsentraat korra juba valmis tehtud, säilib see mõnusalt külmkapis nii nädala jagu, nii et saad mitu hommikut kokteilikesi valmistada.

Võta liitri vee kohta 90 grammi keskmise jahvatusega kohvipuru. Pane puru kannu ja kalla külm vesi peale. Presskannus on see eriti mugav, saab valmis külma joogi hiljem puru kartmata ära kallata. Võid kohvi aga ka muul moel kurnata. Kohv peaks külma veega 8-12 tunniks ootele jääma, pane näiteks õhtul hakkama. Nii tehtud kohv on kofeiinirikas, aga maitse on hoopis teine, tegu on aromaatsema kohviga. Kalla klaasi jääkuubikutele (vaata variante eelmisest punktist). Nagu Ringvaatest näha sai, võib veel igasugu põnevaid jooke hulka segada: mahlad, toonikud, mida iganes.

Kohvikuubikud blenderisse

20180801_112055

Minu lemmikmeetod! Esmalt valmista hunnik kohvi ja seejärel kalla jääkuubiku- või muudesse vormidesse. Kasutasin näiteks silikoonist muffinivorme, sest need on mõnusalt suured ja mahutavad palju kohvi. Kuidas ma need külmikusse sain? Minu trikk seisneb selles, et enne täiskallamist asetan vormid lõikelauale ja tõstan need siis koos lõikelauaga külma. Suurematest šokolaaditegudest mäletan veel neid päevi, mil värisevate käte ja võbeleva vormiga kuidagi sügavkülmani koperdasin, nii et põrandale plekid maha jäid. Seda ma enam korrata ei soovi, lõikelauaga on palju mugavam. Tõstad korraga sisse ja ongi tehtud! Mida lähemal külmkapile kallamisprotsess toimub, seda parem!

Kui kohvikuubikud on jäätunud (tee kohe suurem kogus, suvi veel kestab), viska need blenderisse. Lisa soovi korral magustajat (mul ksülitool), piima/muud lahjendajat ja ekstraägeda nüansina marju. Näiteks olen hommikut alustanud kohvi-mustsõstrakokteiliga.

Miks see blenderdamine äge on?

Tulemuseks ei saa sa vedelat jooki, kus suured jääkuubikud hulbivad, vaid mõnusa paksu kreemja maiuse. Purustatud jää! Kasutan blenderil jääpurustamisfunktsiooni, aga toimib ka tavarežiimidega. Kui liiga kauaks sooja jätad, muutub muidugi lurriks, sest iga jää saab ükskord veeks.

 

Advertisements

Kookoskaramelliga kohvijäätis

Vot see on juba kookose ja karamelli maailmas täiesti uus tase. Ise ka ei usu, et midagi nii ägedat pähe tuli. Natuke netis surfamist paljastas mulle kookospiimast tehtud karamelli valmistamise võlumaailma ning minu kookos- ja kohvimaias aju tegi edasise töö ise. See on võrdlemisi töömahukas ja võtab kauem aega kui mu tavaline šokolaadi-koorejäätis, mille valem on lihtne: vahukoor suhkru/muu magustajaga keema, kuni suhkur sulab, kakaopulber sisse uhada ja segu maha jahutada. Ütleme nii, et vahel tuleb aga midagi keerulisemat teha ja horisondi piire kombata. Kuigi… seda karamelli tehes hakkas kannatus pisut katkema. Kui sinu kannatus pole jämedam kui peenike juuksekarvake, võta parem kohe algul paksemat sorti kookospiim appi, kulub vähem aega vedeliku väljaaurutamisele. Muidu mulle see Tesco kookospiim täitsa meeldib, hind meeldib eriti.

Karamell:

  • 1 purk (400 ml) kookospiima
  • 125 ml roosuhkrut (mul suhkru-ksülitooli segu, eriti karamelline aga kookossuhkruga)
  • näpuotsatäis meresoola
  • 2 spl vett
  • 1 tl sidrunimahla

Pane väike kastrul keskmise kuumusega pliidile. Sega seal suhkur, vesi ja sidrunimahl. Lase keema. Kui segu keeb, lisa kookospiim ja meresool. Lase pliidil madalal kuumusel podiseda, kuni segu meenutab karamelli. See peaks olema pruun ja tihke. Kuna minu kookospiim sisaldas palju vett, võttis see omajagu aega, 20 minutit vähemalt. Sega aeg-ajalt. Lase jahtuda. Sellest karamellist saab hiljem jäätisele kaunid karamellitriibud.

Kookospiimast kohvijäätis:

  • 1 purk (400 ml) kookospiima
  • 200 ml kanget kohvi (lasin värskelt masinast)
  • maitse järgi magustajat (steeviat kulub noaotsatäis, muid asju rohkem)

Kalla kõik komponendid kastrulisse ja aja keema. Lase podiseda, kuni segu pakseneb, saad kreemjama jäätise. Jahuta segu maha. Panin enda oma ööseks külmkappi. Hommikuks oli kookosrasv eraldunud ja peale kõva kooriku moodustanud. Lasin aknalaual päikse käes taas üles sulada, et segu oleks valatav.

Pane jäätisemasin käima ja vala jäätisemass sisse. Kui see on mõned minutid ringi käinud ja külmunud, vala hulka kookoskaramell. Sellegagi juhtus nii, et seistes hakkas kookosrasv eralduma, aga segades läks asi taas korda. Kui jäätis on piisavalt paks, pane sügavkülma edasi tahkuma. Karamelli võib samas ka jäätis kaussi/karpi kraapides lisada. Mul tõmbas see kiirelt külmaks ja jäid suured tükid. Kaussi pannes tegin tükke väiksemaks ja panin seejärel külma.

Kui masinat pole, pane jäätis sügavkülma. Kui see on natuke kõvem, aga veel segatav, sega sisse karamell. Lase veel tahkuda.

Mistura! Käsitööjäätis ja mandlipiimaga latte

Eile, kui olime Deliscos kõhud lõunat täis söönud, tegime veel väikse jalutuskäigu. Ikka selleks, et end pärast sööki ja enne suuremat arvuti taga istumist pisut liigutada. Ühtlasi otsisime hubast kohta, kuhu siis paariks tunniks potsatada. Delisco vastas oli Starbucks, mis on kindel valik, aga ehk on Madriidil midagi veel pakkuda? Kindlasti kuhugi sisse, sest kohviku välilaudades käivad pidevalt mingid tüübid salvrätikuid müümas (mingi uus rikastumisskeem!?) või kerjused raha lunimas. Deliscos istusime sees ja nägime läbi klaasi hästi ka õues toimuvat ja just nii see oligi. Poole tunni jooksul käis üks tüüp kaks korda oma salvrätikuid müümas (miks peaks restoranis istuv inimene tahtma üldse salvrätikuid osta?) ja kerjuski uitas mitu korda üle platsi.

20160317_175052

Sealtsamast kõrvaltänavalt avastasimegi Mistura. Soodsad kohvihinnad ja käsitööjäätis jäid kuhugi kuklasse tiksuma ja tegime enne sinna naasmist veel ühe korraliku tiiru kvartalis, kiigates ka ühte suuremasse Mercadosse, mis pakkus ka katuseterrassi ning kus oli põnevaid toidulette. Osutus aga liiga kalliks, nii et suundusime pisikesse Misturasse. Ja, oh, ma olen nii õnnelik, et nii otsustasime!

20160317_150220

See siin on üks parimaid lattesid, mida ma joonud olen. Suur tass maksis 2.20 eurot ning meeldiv teenindaja valmistas selle mandlipiimaga. Jess! Ma joon lattet küll pärispiimaga, aga alati, kui on muu võimalus (nt kookospiim), valin alternatiivi. Lehmapiim hakkab natuke vastu ning tegelikult võid end suisa mutandiks pidada, kui seda vaevusteta seedida suudad. Samas maitsestamata jogurtit ma natuke söön (head bakterid soolestiku mikrofloora jaoks) ja juustu osas võib täheldada kerget sõltuvust. Igatahes, rüüpasime seal oma imemaitsvaid lattesid ja klõbistasime arvutiklahvidel. Seal oli veel arvutitega tüüpi. Kuna WiFi ja pistikud on olemas, siis on koht toimetamiseks ideaalne, olgugi et see on pisike. Istekohti on umbes 10 ringis. Ja nende tundide jooksul, mil me seal istusime, käis sealt ikka väga palju jäätisemaiaid läbi. Lisaks telliti pannkooke ja vahvleid ning seepärast täitus kohvik korraks magusa küpsetuslõhnaga.

20160317_164922

Mu esimene Mistura jäätisekogemus oli roheline matchajäätis ning marjasorbett. Matcha ehk rohelise tee jäätis oli mõnusalt koorene ja tugeva maitsega. Ühe kliendiga naljatas teenindaja, et “We sell a lot of this ice cream, but don’t really like it!”, aga minu arvates oli selle maitse ikkagi ka hää. Kontrastiks värske marjasorbett, mis polnud mitte mingit moodi vesine, vaid mahlane ja maitsetest tulvil.

Mistura_cubetas_sabores1

Päev hiljem sättisime end uuesti Prado kunstimuuseumi järjekorda (alates kell 18 tasuta sissepääs, aga selleks tuleb pikas sabas ka seista) ning enne veel astusime läbi Plaza Mayori Misturast lootuses saada uusi jäätisemaitseid. Valik suhteliselt sama, aga sama hää kui ennegi. Sander jäi truuks oma “chocolate intenso” maitsele ja valis juurde pistaatsia, mina mekkisin kohvijäätist ja pirnisorbetti. Sorbett jällegi väga värske ja mahlane ning tavajäätis tugeva kohvimaitsega! Mmm! All siis mõned pildid Plaza Mayorist, kus nädala algul nägime hullunud jalgpallifänne (Eindhoven, hollandlased), kes sealt rongkäigu ja kisaga Vicente Calderoni staadionile marssisid ning väljakule hunniku prahti maha jätsid. Reedel, 18. märtsil oli väljak õnneks juba puhas, kuid igasugu karvaseid-sulelisi nägi seal küll. Õhupalle müüv Miki, ülekaaluline ämblikmees (võigas!), naljakaid hääli tegev elukas…

Kardemon Nõmme südames

Täna tahan kirjutada Kardemonist, söögikohast, mis Teraapialaekast peaaegu aknast võiks paista, kui meil aknad teises kohas oleks. Põhimõtteliselt asub see aga nii lähedal, et tuleb trepist alla minna, uksest välja, oodata rohelise tule süttimist ja ületada ristmik. Nimelt on Kardemoni näol tegemist uuendatud kultuurikeskuse kohvikuga. Kui ma Nõmme kultuurikeskuse KuKost pärast ilmselgelt pulbrist tehtud seenepüreesuppi suurt midagi ei arvanud, siis Kardemon on sootuks hõrgum ja kõditab meeli. Sellised menüüd, kus ma iga teise asja peale “vau!” ütleks, on tõtt-öelda suhteliselt harvad, sest olen aja jooksul muutunud pirtsakaks sööjaks. Aga niipea, kui lisada menüüsse põnevad kohvijoogid, mõned puuviljased smuutid, kitsejuust ja tatrajahu, on minu süda põhimõtteliselt võidetud.

Koogid-pirukad

Porgandipirukat olen Kardemonis paar korda söönud, aga täna hommikul tööle jalutades nägin, et ukse ette oli pargitud Europagari kaubik. Kui pirukad hoopis seal tulevad, siis väga ei tõmba. Ägedam ja parem oleks kindlasti kohapeal küpsetatud kraam. Samas ei saanud väga hästi aru ka, kust see pirukas võiks pärit olla, nägi pisut teistmoodi (heas mõttes!) välja küll. Ja nii palju, kui ma kooke seal proovinud olen (ampsanud Sandri kõrvalt napoleoni ja mingit porgandikooki ning ise matsutanud toscakooki), siis need olid ka mõnusad. Tahaks loota, et kohvikukooke pole veel päris ära käkitud ning koostisosad on siiski päris toiduained. Poekookidest käin mööda suure kaarega, sest neis on tõelist heal juhul vaid noaotsaga maitseks lisatud. Poe omadest tundubki kõige sümpaatsem meekook ja just nimelt oma väheste komponentide tõttu.

Supid-salatid

Kardemonis on iga päev valikus mingi püreesupp, mida siiani tellinud pole. Ühel korral oleks äärepealt selleni jõudnud, aga siis taipasin, et kell pole veel 12 ning enne keskpäeva suppi ei serveeritagi. Suppide nimed tunduvad samas ahvatlevad ja 2.50 ka mõistliku hinnana. Tükk aega olen suud vesistanud ka nende suurte salatite nimesid lugedes. Mandlitega paneeritud kitsejuust! Soe lõhesalat! Hiidkrevetid!

Tatrajahust pannkoogid galetid!

Mida ma seal siis söönud olen? Tatrajahust galette ehk õhukesi pannkooke, mida küpsetatakse kuumal pannil ilma rasvata. Ma ei ole suurem asi nisujahusõber, aga tatart armastan, nii et säärane uudsus on igati tervitatav. Kes soovib, võib ka nisujahust versiooni küsida, aga ma ei näe selleks küll mingit vajadust, kui tatrajahuversioonid niivõrd hästi maitsevad. Pisut olen piilunud ka magusate pannkookide poole, sest tumeda šokolaadi, toormoosi või meelisandid panevad suu vett jooksma küll, aga siiani on südame võitnud ikka soolased tatragaletid ja magusad seni proovimata. Ja all siis pilt ka 3 sorti galettidest, mida kahepeale proovinud oleme. Suitsulõhe-murulaugukreemi ja kitsejuustu-pähklivahu galetid kuuluvad ilmselgelt minu taldrikule, kuid Sandri kana-mozzarella-basiilikukreemi üllitis maitses samuti hää.

Desktop2

Kohvijoogid ja smuutid

Tunnistan siinsamas ausalt üles, et mul on kerge kohvisõltuvus. See ei ole selline sõltuvus, et ma ei saa hommikul ilma tassi kofeiinita silmi lahti, vaid pigem nagu vajadus rituaali järele. Ja kohv meeldib mulle alati kitsepiima, vahukoore või kookospiimaga. Kui magusa järele vajadus tekib, siis kas tume roosuhkur või hoopis lusikatäis mett. Samuti viivad mul jalad alt igasugused vürtsikad kohvijoogid nagu chai latte. Geniaalne! Või siis espressokakao, mis on võrratu kombinatsioon kohvist ja šokolaadise maitsega kakaost. Kardemonis olen lürpinud jäist kohvijooki, kus muuhulgas sees ka maasikad. Nii lahe, et julgetakse maitsetega katsetada!

Palju kiidusõnu on saanud ka Kardemoni smuutid ja mitte ilmaaasjata. Neid juues on päris puuvilja maitse tõepoolest tunda. Mangosmuuti oli niivõrd täidlane ja siidine ja kõhtu täitev, et sain Sandri peale lausa korraks kadedaks. Ise jõin sel päeval keefiriga metsamarjasmuuti, mis jäi meelde pigem oma kerge hapukuse poolest. Ka troopiliste viljade smuuti täitis ootusi ja klaasi põhjast võis leida veel puuviljatükikesi. Smuutisid ja kohvijooke saab nautimiseks ka kaasa osta. Usun, et kui läheksin oma tassiga (Teraapialaekas on mul ka 2 kaanetatud termoskruusi), täidaksid nad ka selle. Need plastmasstopsid, mis nende ilusatelt fotodelt silma hakkavad, mulle väga ei istu.

Aga jah, Kardemoni lähen tagasi. Lähedal ja mõnus!

Köögitrikid: kitsetoorpiima säilitamine

IMG_5496

Kohviga on mul omad veidrused. Vahepeal ei taha nädalate kaupa üldse juua ning siis on mõnda aega päris korralik isu. Siis eelistan samuti kodus tehtud kohvi, kuna mulle meeldib juua seda kitsepiima ja meega. Ideaalis on tegu ka maitsekohviga ning see on kergelt vürtsine. Kõige sobilikum viis minu ayurveda kehatüübi (kapha) tasakaalustamiseks ning üleüldse on kitsepiim tavapiima asemel ning mesi suhkru asendajana paremad ja tervislikumad valikud. Vahetevahel ostan kauem säilivat kuumutatud kitsepiima, aga kuna see pole Eesti toodang, siis väga seda ei armasta. Päris eestimaist kitsepiima on saadaval kahelt erinevalt tootjalt: Andri-Peedo talu ja harvemini Konju talu. Alustasin kitsepiima armastust Nõmme turul, aga saan oma piima kätte ka Prismast, Järve Selverist või Nõmme Comarketistki. Kitsepiim on igati tore ja kasulik, säästes lehmapiimaga kaasnevatest allergiatest ja seedehäiretest ning sisaldades rohkem vitamiine. Aga. See ei taha üldse säilida. Toorpiim, kuumutamata. Pole siis ime ju. Tavaliselt on pudelil juba sama kuupäev. Kui hästi läheb, siis säilib järgmise päevani või lausa ülejärgmiseni. Kuna tarbin seda peamiselt kohvi sees ja harvemini mahedikke (smuutid) vuristades, siis kulub korraga võrdlemisi vähe ning seetõttu on väärtuslik toore tihti lihtsalt raisku läinud. Ühel kenal päeval mõtlesin aga välja lahenduse.

IMG_5498

Periooditi käib mul peal šokolaadi valmistamise tuhin ning sestap leidub mul ka palju erinevaid šokolaadivorme. Võtsingi sügavamad vormid kasutusele ning leiutasin hoopis kitsepiimale säilitamisvariandi. Nimelt kallan kitsepiima vormi ja sügavkülmutan. Paar tunniga on jääkuubikud valmis. Hoian neid külmas karbi sees ning kui kohviisu peale tuleb, viskan paar kalakujulist kitsepiimakuubikut tassi ujuma. Olen kuulnud, et nii külmutatakse puljongit, marjapüreesid ja maitserohelist. Töötab ka kitsepiima puhul ning kohvi jaoks on alati maius võtta!

IMG_5495

Šokolaadi-kohviküpsised

IMG_0943

Oli magusaisu. Vaatasin talle otsa, vaagisin, mõtlesin, kas andun talle. Andusin, aga oma tingimustega. Kohati on kummitanud ka meeletu vajadus Domino küpsiste järele ja käsi on äärepealt poes ka nende järele sirutunud. Samas olen jõudnud aga taas selleni, et ise tehes on ikka parimad tulemused ja võimalik tervislikumaid alternatiive valida. Poeküpsiste põhihädad on suhkrurohkus ja võivaesus. Neist küpsistest säärased probleemid puuduvad. Paleo alla need küll ei liigitu, kuna kasutasin rukkijahu ja kaerahelbeid, aga ikka kasulikumad kui nisuplönnid.

Koostisosad:

  • 150 g võid
  • 2 dl täisterarukkijahu
  • 1 dl kaerahelbeid
  • 5 spl kakaopulbrit
  • 5 spl mett
  • värskelt jahvatatud kohviube

Valmistamine:

Haki või väiksemateks kuubikuteks ja mätsi kuivainetega kokku. Lisa mesi ja sega ühtlaseks tainaks. Proovisin algul köögikombainiga segada, aga ühel hetkel hakkas masin vastu ja tuli ikka kausis see protsess lõpetada. Kohvioad võivad jääda ka pisut suuremate tükkidena, jäävad hamba all mõnusad krõmpsuvad. Vormi pätsikesed ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 180 kraadi ja ahju umbes 25 -30 minutiks. Võta välja siis, kui köök on täis mõnusat šokolaadilõhna, mis pole veel kõrbelõhnaks muutunud.

IMG_0934