Toledo martsipan – mõnus üllatus!

IMG_7639

Ausalt öeldes ei uskunud ma esiti, et Toledo martsipan millegi poolest erilisem oleks, kuigi brošüürid kuulutasid usinalt, et tegu on sajanditepikkuse traditsiooniga. Martsipani leiutamise õigust soovivad endale päris mitmed rahvad. Itaallased väidavad, et see mõeldi välja Sitsiilias, teised jälle arvavad, et see tuli Lähis-Itta Hiinast ja sai “Tuhande ja ühe öö” juttudes legendiks… Ja siis on muidugi hispaanlased, kelle väitel leiutasid martsipani San Clemente’i kloostri nunnad, kes suurel näljaajal kasutasid seda, mis parajasti võtta oli: mandlid ja suhkur. Sellega toitsid nad siis nälginud rahvast, sest nisu oli parajasti otsa saanud. Martsipan ongi tooretest või küpsetatud mandlitest saadud pasta, mis on segatud suhkruga. Tihti täidetakse seda ka kreemi või kõrvitsaga. Toledo on praegugi tuntud martsipanilinn ja sellest käänduvate ja kitsaste tänavatega paigast leiab mitmeid spetsiaalseid martsipanipoode.

IMG_7640

Olles juba tükk aega mööda Toledot ringi jalutanud, otsustasime, et kohalik martsipan tuleb ikkagi ära proovida. Ja ma kordan, et ma sellest suurt midagi ei oodanud. Eestis leiab peamiselt ju säärast martsipani, kus enamik on suhkur ja mandlist vaid õhkõrn aimdus. No kasvõi Kalevi martsipanibatoon, kus mandleid vaid 23% ja muuhulgas sees nii suhkur kui glükoosisiirup, lõssipulber (piim), piiritus, brändi, stabilisaator ning lõhna- ja maitseained. Aga nüüd siis San Tome martsipani või kohaliku kõnepruugi järgi mazapani juurde. Ostsime 200g karbi, kus oli erineva kujuga martsipane sees, kokku siis 10 tükki. Ja juba pakend oli väga ilus ja mitmekihiline, olgugi et ma ise nii palju pakendit ei paneks.

IMG_7637

IMG_7636

Paberi peal oli kleeps ka igati asjakohase hoiatusega, et tegu on üdini naturaalse tootega, kuhu pole ühtki liigset lisaainet sokutatud.

IMG_7635

Sellest tulenevalt oli ka säilivusaeg lühike. Võtsime siis paberi ümbert ära ja vaatasime, mis selle karbi peal kirjas on. Toodetud 10. märtsil 2016 ja säilib kuni 9. aprill 2016, nii et säilivusajaks umbes üks kuu. Naturaalse toote puhul vägagi mõistetav! Meil kestsid need martsipanid paar tundi, mil jalutasime Toledo lähedal mägede vahel. Olgu öeldud, et päeva sammude koguarv küündis 28 000-ni ja neist pooled said tehtud jõe ääres ja mägiradadel, kust vaatasime Toledot natuke kaugusest ja nautisime sooje päiksekiiri.

IMG_7662

Koostisosadest rääkides: mandlid, mesi, suhkur ja täidises kõrvits ja suhkur. Mulle muidugi meeldiks, kui magustajaks oleks ainult mesi. Liigne suhkrusöömine on mul kohe näost näha, sest tekivad punnid. Meega sellist jama ei ole.

IMG_7638

Ja see kõrvitsatäidis oli muuseas väga mõnus ja mahlane. Martsipanid ise olid parajalt magusad ja parajalt mandlised. Neid olekski võinud sööma jääda, aga siis sai karp juba tühjaks. Kilohind oli neil 31.75 eurot. Eks ise mandleid ja mett ostes saab soodsamalt. Ostan mandleid tavaliselt hinnaga 16 eurot/kg ja mesi maksab nii 8-9 eurot. Eestis proovin järele ja kirjutan siia ka retsepti.

IMG_7641

Akrojooga jõulukook – kookose-kõrvitsakook piparkoogikreemiga

See kook on rammus. See kook toidab. See kook annab energiat igasugu põnevateks trikkideks. Selle koogi kulutab üks õige akrojoogi kiirelt energiaks, nii et rammususe pärast tegelikult muret tundma ei pea. See kook on inimestele, kes tegelevad umbes sääraste ilunumbritega, nagu allolevast videost näha saab.

Koostisosad

Põhi:

  • 100 g rosinaid
  • 50 g kookosrasva
  • 100 g mandleid
  • 1 spl kakaopulbrit

Täidis:

  • 350 g kooritud muskaatkõrvitsat
  • 1 küps banaan
  • 150 kookoshelbeid
  • 100 g kookosrasva
  • 15 kuivatatud aprikoosi

Kreem:

  • 1 küps banaan
  • 1 spl kakaopulbrit
  • kaneeli, ingverit, nelki

Kaunistuseks:

  • 1 hurmaa

Kuidas teha?

Põhja jaoks purusta köögikombainis mandlid, kuni saad jahulaadse massi, mis hakkab juba natuke kokku jääma (mandlites sisalduv õli vallandub). Lisa leotatud rosinad ja sega köögikombainis, kuni saad ühtlase massi. Sulata kookosrasv, lisa koos kakaopulbriga põhjasegule. Sega ühtlaseks. Suru lahtikäivasse koogivormi (kata see enne toidukile või küpsetuspaberiga). Pane põhi külmkappi tahenema. Kookosrasv tahkestub seal ka.

Täidise tegemiseks lõika kooritud muskaatkõrvits väiksemateks tükkideks ja püreeri siis köögikombainis. Lisa banaan ja aprikoosid töötle ühtlaseks massiks. Sulata kookosrasv ja lisa see koos kookoshelvestega segule. Soovi korral võid kookoshelbeid ka peenemaks, jahulaadsemaks jahvatada. Maitse. Kui pole piisavalt magus, lisa natuke mett või veel purustatud kuivatatud puuvilju. Kalla täidis põhjale, lase natuke külmikus tahkuda.

Täidis, oranž muskaatkõrvits

Kreemiks püreesta banaan, lisa kakaopulber ja maitseained. Sega hoolikalt. Kanna kreem koogile. Lõika hurmaa viiludeks ja kaunista kook.

Piparkoogikook kõrvitsast

Image

Vanaema näol on kaval naeratus, kui ta ümmarguse laua taha istub ja kätel rüppe laseb vajuda. Seda vaid ainult hetkeks: juba sirutuvadki tema nobedad näpud rukkililledega teekannu järele ja valavad tema lemmikkruusi auravat jooki. Mulle ütleb ta alati, et see on tema lemmiktass, see valge elegantne tassike, mis kaunistatud ebatavaliselt looklevate punaste nelkide, tema lemmiklilledega. Tegin selle aastaid tagasi, kui nooruse vemmeldav veri veel kunstilainel pulseeris. Ta sõrmed on sitked, aga siiski mõnevõrra paindlikud. Silmanägemine on küll hakanud pisut vingerpusse mängima, aga tema tikitud padjad on minu silmis ikka kõige ilusamad.

“Kas sa arvad ära?” küsib vanaema, lootusesäde suunurkades.

“See maitseb nagu piparkook. Terve köök lõhnab ka nagu piparkook.” Olgugi et  on november ja helkleva lumega jõuluaeg aimatav vaid sellest, et poeletid vargsi värvilise karraga täituvad, tunnen vanaema juures olles, nagu jõulud oleks igavesed, igihaljad. Igavesti olemas, igavesti siin.

“Siin on killuke sellest uhkest kõrvitsast, mida suvel aiamaal imetlesid. Mul on seda portsukaupa külmikus veel. Igaks korraks, kui sa tuled! Panen sulle pärast kaasa ka.” Vanaema teeb pausi ja asetab kruusi õrnalt lauale, olgugi et ta käsi värinast võbeleb. Hammustan huulde.

“Et ma sul ikka meeles püsiks,” lisab ta vaikselt. Hüppan püsti ja kallistan teda tugevalt. Memm!

Retsept

  • 280 g muskaatkõrvitsat
  • 1 porgand
  • 100 g datleid
  • 2 muna
  • 75 g võid/kookosvõid
  • 50 g linaseemnejahu
  • 50 g päevalilleseemneid
  • peotäis rosinaid
  • 3 cm ingverijuurt
  • 1 spl kaneeli
  • ½ tl nelki
  • ½ tl kardemoni
  • ¼ tl riivitud muskaatpähklit

Lõika kooritud muskaatkõrvits väiksemateks tükkideks. Viiluta ka porgand ja püreeri siis mõlemad köögiviljad saumiksriga või köögikombainis. Vala kaussi. Püreeri köögikombainis datlid ja klopi eraldi kausis lahti muna, sega mõlemad köögiviljade hulka. Purusta köögikombainis päevalilleseemned. Võid ka linaseemnejahu peenestada, kui see veel piisavalt peen ei ole. Lisa kombaini ka või/kookosvõi ja töötle ühtlaseks massiks. Seejärel sega kõik ained kokku: need, mis juba kausis on, ja kombainisegu, lisaks rosinad. Riivi ingverijuur. Lisa ingver ja teised vürtsid taignale, sega hoolikalt läbi. Laota taigen küpsetuspaberile väiksele ahjuplaadile või vormi. Küpseta 200 kraadi juures 35 minutit.