Paar ilusat suvist salatit

Teadupärast sööme lõunat Kardemonis. Eks vahel väsitavad need toidud ära, sest kõik on palsamiäädikaga (see pruun asi) üle valatud, kuid kvaliteet on siinkandis ikkagi parim. Pubitoit Kardemonile ikka vastu ei saa, olgugi et päevaprae jätan Kardemoniski vahele, sest piimatooteid või liha on neis palju. Kalaroogasid nii sageli ei kohta. Mõnusaid, värskest pakatavaid salateid leiab sealt aga ka ja siin jagangi kahte mereandidega salatit. Lõhesalat, kus on ka kartuleid, on pisut toekam variant. Lõhet on seal palju! Krevetisalat aga meeldivalt rohkete grillitud krevettidega rikastatud. Ma ise teeks enam-vähem samamoodi, ainult et palsamäädika jätaks välja. Selle asemel kallaks ma salati üle külmpressitud oliiviõliga.

20160506_125533

20160523_152744

Kuressaare number 2 – La Perla

Esimesel Kuressaare õhtul TripAdvisoris esikohta hoidev Retro, teisel pärastlõunal vastavalt teisel kohal trooniv La Perla, mis asub, üllatus-üllatus, esimese kõrvalmajas. Kolmanda koha omanikku, Saaremaa Veskit külastasime oktoobris elujooksjatega. Nagu nimigi viitab, on La Perla kujul tegu itaalia restoraniga. Lugesin enne netis menüü korralikult läbi, et uurida, kas neil on midagi sellist, kus ei ole nisu (st. mis pole pitsa ega pasta) ega liha, et mulle ka midagi süüa jääks. Oli.

Elu-olu

Nagu ka piltidelt näha, on enamik laudasid tühjad, kuid peaaegu kõigil oli silt “reserveeritud”. Huvitav, millal siis need müstilised külastajad kohale hõljuvad? Meil oli taaskord valida kahe väikse laua vahel (nagu Retros), mis kohati käiguteedele ette jäävad. Istutasime end siis baarileti lähedusse. Ideaalis olen ma tavaliselt kuskil nurgas või akna all ehk seal, kus rahumeeli toitu pildistada saab. Teenindus oli samas viisakas ja sõbralik, küsiti ka kohusetundlikult üle, kas tahame oma lattesid kohe või hiljem. Mis viib meid järgmise punktini…

Eelmaiused

20160220_151755On kujunemas traditsiooniks, et eelroaks maiustan kohvijoogiga. Jookide nimekirjast köitis pilku ka kuum siider vürtsidega, kuid sel nädalal oli meil taas füsiokogunemine, mil sai õunasiidriga nagunii maiustatud. La Perlas siis caffe latte. Vaatasin lõpuks uuesti üle, kuidas see cappuccino‘st eristub. Caffe latte – 25% espressot, 75% vahustatud piima, cappuccino – 33% espressot, 33% kuuma piima, 33% vahustatud piima. Latte on magusam, sest kuuma auruga vahustades muutub piima konsistents ja selles on vahustatud piima rohkem kui cappuccino-s. Eeldus, et itaalia kohas osatakse kohvijooke valmistada, pidas paika. Ma ei oska küll vahu kvaliteeti kirjeldada, võibolla polnud päris see, kuid maitse oli mõnus. Suhkrut pole kunagi tarvis lisada. Neid kahte kaneeliküpsist piidlesin hirmuga, kuid sõin siiski ära. Äkki nii väiksest nisukogusest jama ei teki.

20160220_152031Ka leivakorviga sai pearooga oodates maiustada. Kuna suuremast einest ehk hommikusöögist oli möödas üle 6 tunni (vahepeal pikk jooks, ujumine/saun, ühe kullaauk-kaltsuka külastus) ja vahepaladeks olid õunad ja juustupulgad, oli kõhtki parajalt tühi. Sai oli küll soe ja pehme, kuid piirdusin borodino leivaga (kus oli vist ka nisu, aga ehk vähem). Leivakorvi juurde toodi ka või, aga just see või tekitas minus enim küsimusi… Tegu oli väikestes pakkides võiga. Ses mõttes restoranile hea, et avamata pakki saab taaskasutada ning tühja pakki ei pea pesema, vaid saab ära visata. Aga… kas väikestes pakikestes pole kokkuvõttes rohkem pakkematerjali kui ühes suures võipakis (ökoloogiline jalajälg; kas võikausi/aluse pesemine kulutaks enam ressursse?) ja kas selline asi on ühele endast lugupidavale restoranile kohane? Retros oli või kaunikujuline ning eraldi valges kausikeses.

Põhivärk

Tutvusin menüüga internetis juba eelmisel õhtul ning astusin uksest sisse kindla sooviga mekkida beebiforelli. Veebruarikuises menüüs aga just seda polnudki. Nojah, kui kirjelduses on juba “suvises marinaadis”, siis ongi see vist suveroog. Selle asemel tellisin mereannisalati ja lootsin salamisi, et mereande on seal rohkem kui vaid paar salatilehe alla peidetud tibatillukest krevetti. Jess! Krevetid, tiigerkrevetid, kalmaar, neli rannakarpi… – sinna juurde mõnus salat (oliiviõli aga vist väga ei tundnud seal). Tegu oli meeldiva roaga. Pigistasin veel sidrunit peale ja nautisin värskust. Sander tellis lambalihaga lasanje, mida ka ühe ampsu proovisin. Rikkalik ja rammus roog, kus palju nii valku, rasva kui süsivesikuid. Tekitas õhtuks värske toidu isu (seda leevendasimegi hiljem õunte, viinamarjade ja kirsstomatitega). Kokkuvõttes: olime rahul!

 

Vürtsikas aasiapärane supp kookospiimaga

Õhtune supp

Ma olen see
ja teine,
tulvil vürtse,
soolasust,
hapukust,
magusust.
Mitmekülgne.

Ma soojendan
su keha,
su hinge,
poen sügavale.

Tee minuni
ei ole käänuline,
vaid lühike.
Ootan sind köögis,
peidus
mitmes purgis.
Ava, sega, naudi!

Tom kha ja tom yum goong on ühed väga võrratud supid aasia köögist. Maitsed on tasakaalus. Need supid soojendavad, teevad vihmasel õhtul tuju heaks. Sööks veel ja veel. Sain inspiratsiooni ja tegin mingi hübriidvariandi, kus oluline koht kookospiimal ja konservivedelikel. Olen varemgi konservivedelikku kasutanud, eriti pärlsiblate oma, sest sel on hea tugev maitse, mis nii mõnegi kastme põnevaks on teinud. Väärt kraami ju ometigi minema ei visata. Nutikas ja samas kiire, kuna enamik komponente on kellegi teise pooltjuba hakitud. Argiõhtutel tore kiire vaheldus ja hüva võimalus oma ellu natuke eksootikat lisada. Tiigerkrevettidega oleks vast kõige oivalisemgi. Oo, ja järgmisel korral tuleks ka küüslauku lisada, et see supp oleks veelgi võimsam immuunsuse tõstja!

Retsept

  • 1 purk kookospiima (400 ml)
  • 1 purk pärlsibulaid koos vedelikuga (280 g)
  • 1 purk viilutatud konserveeritud šampinjone
  • 1 dl tomatipüreed
  • 3 cm ingverijuurt
  • 200 g kooritud krevette
  • laimimahla
  • kalakastet
  • jalapenosid või hakitud tšillit

Kalla potti kookospiim, pärlsibulate ja šampinjonide vedelik. Aja keema. Vahepeal võid kõik muud komponendid ette valmistada: ingveri ja jalapeno/tšilli õhukesteks viiludeks/tükkideks lõigata, kõik pakid avada ja valmis panna. Kui otsustad kasutada tavalist sibulat, haki see. Sel juhul tuleb sibulavedeliku asemel natuke vett lisada Kui kasutad värskeid šampinjone, on vaja ka neid tükeldada. Kui vedelik keeb, kalla sisse ingveritükid, tomatipüree, šampinjonid ja sibulad. Lase paar minutit podiseda, siis lisa krevetid. Krevette ei tohiks väga kaua keeta, muidu tõmbavad kummiseks. Mõnest minutist või vähemastki piisab. Kui krevetid sees, võid kohe ka maitsestamisega alustada. Lisa laimimahla (hapu), kalakastet (soolane) ja jalapenosid/tšillit (terav) ning maitse pidevalt, et kindlustada maitsete tasakaal. Reguleeri vastavalt oma eelistustele. Ja siis ongi valmis! Võid lisavammused seljast visata ning loota supi soojendavale toimele.