Külalised ja gluteenivaba šokolaadikook

20170614_163404Külalised raputavad argipäevast välja. Külalised panevad kodu koristama. Külalised annavad põhjuse mõnda uudset retsepti katsetada. Mulle meeldivad külalised. Kehras käisid esimesed mittesugulastest külalised 19. mail ehk juba jupp aega tagasi. Postituse ja toidupiltide jagamiseni jõuan alles nüüd, olles puhkuse lävel. Teadagi, et enne puhkust tuleb hoolega tööd rabada. Me ju endale palgaga puhkust ei luba, nii et kulutamisraha tuleb varem välja teenida.

Ise oleme pärast kolimist üksjagu külas käinud: perevisiidid Prahasse ja Viljandisse, olengud jooksja-orienteeruja, olümpialase ja treeneri juures, minu visiit sõbranna uude koju, õhtupoolik massaažiga. Pooled külaskäigud on olnud tulvil Sparta jooksjaid ja jutt hüpelnud ikka jooksuradade ümber. Viimatine külaskäik Kakumäele avas ka välihooaja ja sai pärast Narvat mõnusalt muljetada, uusigi eesmärke seada. Ja mulle meeldib külas käia. Inimeste kodud annavad huvitavaid vihjeid nende olemuse kohta. Kirjanikulisik annab aeg-ajalt tunda, hakkan inimestest lugusid välja mõtlema. Niimoodi “päriselt” kirjutanud pole aga ammu. Blogi, tõlked, artiklid on ju hoopis teine teema. Mõtteid on mul palju, ootamas seda maagilist aega nimega “kunagi”.

Külalistel, kelle jaoks mais tube kraamisime, oli nii seda kui teist tähistada: sünnipäev, lõputöö kaante vahele saamine. Kuidagi läks suureks sahmimiseks: läksin 1 massaaži pärast tööle, uimerdasin Ülemistes liigkaua (mina toidupoes, eks…), jäin rongist maha, järgmine läks tund hiljem, tegin kiirelt mingisse tõlkesse parandused, jooksin tund aega, kohupiim ja marjad koogikihtide vahele ja külma läbi imbuma, ruttu pessu, nori-lehed sushiks välja… ja oligi esimene kohal. Eks sai siis mu lõikelauaga sõbrustada ja jälgida, kuis ise edasi sahmisin. Kuidagi valmis vaagnatäis sushit, sõbranna hakkis dippimiseks köögivilju, vuristasin blenderis tulevasele magistrandile gluteenivaba šokokoogi taigna valmis, viskasin ahju, lõikasin kihtideks, kreemi vahele ja kappi… Huh. Ja ei olnudki veel teised kohal. Kiireks läks, aga valmis sai.

20170614_163137Napoleon oli üpris klassikaline, asendasin vaid jahu gluteenivabaga ja panin mõne keedukreemikihi asemel maasikapüreed (värsketest marjadest). Hommikutuhinas keetsin isegi keedukreemi, mis kees üle ja mille jäljed alles nüüdseks pliidilt maha nühitud. Seekord jagan gluteenivaba šokolaadikoogi retsepti. Sellega petsin isegi väiksed lapsed kord ära, kui sama taigna muffinivormidesse valasin. Kaks kuud hiljem, jõulude aegu, avaldasin saladuse ja poiss ei suutnud uskuda, et ta nii suure isuga… ube sõi.

Tegelikult pidi ka napoleon gluteenita olema. 1 koolitusest kappi jäänud gluteenivaba jahu lasi end kenasti vormida ja kook tuli välja, aga… jahunappuse tõttu rullisin tainast siiski nisujahus. Ja eks nii oligi õigem, et kummalegi sõbrannale “oma” kook, mida muidugi ka teised varmalt pugisid.

Osised

  •  2 purki punaseid/musti konservube
  • 3 muna
  • 4 spl kakaopulbrit
  • 3 spl oliiviõli
  • 100 g suhkrut
  • 2 tl küpsetuspulbrit

Vahele

  • 1 toru maitsestamata kohupiimakreemi
  • 2 peotäit mustsõstraid
  • 2-3 spl suhkrut (sõltub, kui magusat tahad)

Peale

  • 50 g tumedat šokolaadi

Pese ja nõruta konservoad, nii on need paremini seeditavad. Kalla kõik taignaosised blenderisse ja purusta ühtlaseks massiks. Küpseta tainast 20 cm läbimõõduga lahtikäivas küpsetusvormis: umbes 30 minutit 180 kraadi juures. Lase natuke jahtuda. Valmista kreem: püreesta mustsõstrad (või purusta kahvliga), sega kohupiimakreemi ja suhkruga. Lõika kook pooleks, määri vahele ja peale kreemi. Kaunista šokolaaditükkidega.

Neljas kord õnnestus!

Pühapäeval külastasid mind ema ja õde, kellele siiski poolikut korterit (remont pooleli ja mööbel jõudis vist täna On24 lattu pärast seda, kui 2 kuud oodanud oleme) näidata otsustasin ja Kehra vahel väikse tuuri tegin. Kuna olin vaikselt ka numbri võrra 30-le lähemale tiksunud oma vanusega, siis oli vaja ka midagi pidulikumat valmistada. Šokolaadijäätis ronis hommikul külma külalisi ootama ning lisaks tegin veel ühe katsetuse vastlakuklitega. Sander, kallis abikaasa, kinkis imevaikse ja mõnusa mikseri (mille ma tõtt-öelda ise koos temaga poes välja valisin ja järgmisel hommikul üllatust teeseldes tänuga vastu võtsin), nii et seekord ei läinud vahukoor võiks, nagu eelmisel katsetusel saumikseriga juhtus. Ja üleüldse näis, et mitte kolm, vaid neli on seekord kohtu seadus. Kuigi… kui sünnipäevaks on 03.03, siis võiks number 3 ka mingit õnne ju tuua?

Sõnu sai nüüd ikka liiga palju, sest kirjalik eneseväljendus on miski, mis mulle erinevalt suulisest tohutult meeldib. Tegelikult tahtsin lihtsalt pilti jagada!

20170305_140150

Retseptist pole mõtet rääkida, sest tegu on Nami-nami hõrkude vastlakuklitega, mille retsepti kasutab vast pool Eestit. Mul kogused vaid poole väiksemad, sest 30 kuklit tundus liig, mis liig. Samas… tervisejutlustajast ema sõi pärast isegi ühe vahukooreta kukli niisama ära – pool vahukoorepakist läks ju jäätisesse ja kõigile kuklitele ei jagunud – öeldes veel Sanderile, kes ilma jäi, et küll Silja sulle uued küpsetab. Ei mingit originaalitsemist sedapuhku. Vaid jõhvikaid püreestasin vahukoore alla peitupanemiseks.

roomavmjaukiSiia sobib tegelikult üks Googli omatahtsi tekitatud animatsioon Mjaukist. Nimelt saabus eile Zooplusi kaup: 12 kg kassitoitu, Cat’s Besti mõnus liiv (saab potist alla lasta ja ei saagi 1 päevaga meie biojäätmete ämbertäis!), radiaatorile kinnitatav magamisase (millegipärast ei võta nad vedu!), kassimuruseemned, mõned konservid, naistenõgesepall, rennis veereva palliga kratsimisalus, kalakujulise tulukesega laser (tõeline lemmik!) ja kassipildiga lauakatted. Esimese tunnikese sisustasid kassid naistenõgesepalliga ja mina sain hunniku videosid filmida. Naistenõges on mujal maailmas tuntud catnip‘i nimega ja kassid on selle järele hullud! Ega minu omad siis teistmoodi ole. Ja allolevast animatsioonist (mille Google videost tegi) on näha Mjauki selle palliga. Kui muud moodi ei saa, siis kas või roomates eesmärgini! Nagu mina oma vastlakuklitega…