Maasika-banaanijäätis

20160417_185902

Mõned asjad on võrratult lihtsad ja kõigele lisaks veel meeletult maitsvad. Kunagi arvasin näiteks, et jäätise tegemine on jube vaaritamine, mis nõuab suurt hunnikut komponente. Tegelikult ei olegi sadat koostisosa tarvis, sest tõtt-öelda saab ka ainult külmutatud banaanist kreemja maiuse. Kui maasikaid ka lisada, siis tuleb eriti marjane magustoit.

  • maasikaid
  • banaane

Võta sügavkülmast maasikad ja banaaniviilud. Banaan võib muidugi külmutamata ka olla või siis võivad maasikad olla külmutamata. Tähtis on, et üks neist tuleks külmast, muidu ei saa jäätist! Olen ise vahel ostnud pruune odavaid banaane, viilutanud ära ja pannud niimoodi sügavkülma (ilma kooreta muidugi). Jäätiseisu tulles saab jälle külmast võtta. Püreesta banaanid ja maasikad. Tarbi kohe! Kui ära sulab ja uuesti külmutad, tekivad jääkristallid. Kui sul on aga jäätisemasin, saad jäätist teha ka mittekülmunud produktidest ja lasta masinal segada ja samal ajal külmutada. Või… võtad vahepeal välja ja segad, siis paned uuesti külma. Lihtne ja loogiline või segane?

Meekook uues kuues ehk kuidas sünnipäevakoogist sai ka kihluspeo maius

19. juulil pidime Viljandis karja sugulastega (ametlikult mitte veel minu sugulased) kohtuma selleks, et tähistada (tulevase) äia suurt juubelit, elada kaasa Sandri 10 000 m meistrivõistlustele ning noh, tuli välja, et ka meie kihlumist tähistada. Lihtsalt oli nii, et käisime uue kodupesa jaoks Helsinkis Ikeas kraami hankimas ja ühtäkki Kiasma taga pargipingil Ikea bussini aega parajaks tehes hakkasime arutlema pulmade ja tuleviku üle. Ja siis, käigupealt, just nimelt poolelt sammult tuligi küsimus, et “kas tuled siis naiseks?”, millele oskasin vastu küsida “aga meheks tuled siis?”. Ja sellest siis järeldus, et ju siis olemegi kihlatud.

10 000 m EMV ehk miks me esialgu Viljandisse pidime minema.

Meekoogiplaan oli juba varemgi. See lihtsalt sähvatas ühel hetkel, et nüüd on aeg teha meekooki! Seegi oli teada, et sel nädalavahetusel on sugulaste kontsentratsioon Viljandis tavapärasest kõrgem ning vahepeal oli toimunud paar sünnipäeva, kus me isisklikult kohal ei viibinud, nii et maiustamine oli põhjendatud. Ma pole seda vist enam aastaid küpsetanud, kuna kogu see biskviidimajandus mulle väga ei maitsegi ning eks saja erineva põhja vorpimine võtab aega. Seekord tundus aga, et meekook on täpselt see õige asi lauale. Aga muidugi ei saanud see olla täpipealt retsepti järgi tehtud versioon. Ma lihtsalt ei suudagi puhtalt juhiste järgi teha. Asendasin Nami-nami retseptis osa nisujahu odrajahuga ning panin mett rohkem ja suhkrut vähem, kui kirjas oli. Hapukoore asemel läks kihtide vahele Nõmme turult pärinev talunike kohupiimakreem.

Osised

  • 5 spl mett
  • 125 g suhkrut (rafineerimata roosuhkur)
  • 3 muna
  • 2 tl söögisoodat
  • 275 g odrajahu
  • 75 g nisujahu
  • kilo talust pärit kohupiimakreemi (meil olid Nõmmiku talu muraka ja mustsõstra-vaarika kreemid)
  • vahele ja kaunistuseks maasikaid või muid marju

Tegemine

Vahusta mõnud kauniks kohevaks vahuks. Kuna vaaritasime Viljandis ehk Kai juures Tupperware’i paradiisis, siis oli kasutusel selline uhke kauss, millel on kaas peal ja kaane sees paras auk miksri sisestamiseks, nii et kõik seinad vahtu täis ei pritsiks. Seejärel võta välja pott ja uha sinna sisse mesi ja suhkur. Lase magus segu keema ja tõsta pott tulelt. Nami-namis kästi kohe munavahule lisada, ma igaks juhuks nii kuuma ei julgenud, kartes, et äkki hüübib muna ära. Lasin minuti jahtuda. Igatahes järgmisena tulekski magus möks munavahu hulka segada. Kasutasin veelkord uhket Tupperware’i kaussi ja mikserdasin segu kokku. Viimaks lisa sooda ja jahud. Mina sõelusin läbi (no tuleb ju erinevad Tupperware’i vidinad ära proovida). Lase taignal jahtuda. Külmkapp oli meil juba hõrgutisi täis, nii et tegime taignapotsikule külma veevanni, aga muidu oleks hää külma pista.

Kuniks tainas taheneb, valmistu suureks rullimiseks ja kiirküpsetamiseks, sest meekoogi põhjad saavadki päriselt 5 minutiga valmis. Pane valmis küpsetuspaberi lehed, mille peal tainast rullima hakata. Usu mind, seda tainast ei saa pärast lihtsalt plaadile libistada. Kuna see on üliõhuke, on parem kohe küpsetuspaberil mökerdada. Leia üles ka kandik, kuhu jahtunud põhjasid hiljem laduma hakata.

Tegin kandilise koogi ja küpsetasin Nami-nami 6 asemel hoopis 4 põhja. Põhjad olid natuke väiksemad kui tavaline küpsetusplaat. Rullisin taigna võimalikult õhukeseks ja siis 5 minutiks 225-kraadisesse ahju. Kuni üks valmis, rullisin ja sättisin juba järgmist ja tõesõna möödus see aeg väga kiirelt! Libistasin valminud põhja koos küpsetuspaberiga plaadilt maha, teise asemele ja ahju. Valmis põhja katkusin paberi küljest lahti pärast mõningast jahtumist. Kui liiga kärsitu olla, läheb põhi katki.

Kui põhjad valmis, tahavad nad veel pisut jahtuda. Täidis! Kohupiimakreemid olid iseenesest juba piisavalt magusad, nii et suhkrut juurde ei pannud. Originaalis on meekook muidu hapukoore ja suhkruga. Marjase täidise sisse purustas Sander veel suure peotäie (või isegi kaks) maasikaid. Ja siis ongi ladumise aeg. Kreemi tuleks panna ohtralt, et kihid mõnusalt läbi imbuks ja mahlaseks muutuksid. Ja ka peale panna kreemi. Seejärel viiluta maasikad (meil jällegi kasutusel moodne viilutaja, millega sai ühtlased kaunid viilakad) ja laota kaunistuseks koogile. Me raputasime peale veel mõrkjat kakaopulbrit, et kogu kraam liiga läägeks ei läheks. Seejärel läheb meekook paariks tunniks külmikusse imbuma, et õigel hetkel särava ja maitsvana lavale astuda.

Tasub mainida, et see kook kadus kiirelt ja oli mõnusalt mahlane!

Kohupiimakreemimahedik ehk mul on geniaalne mees

IMG_5595Mõista-mõista, mida saab sellest topsitäiest! Konkreetselt sellel pildil: mustsõstrad, kirsid, maasikad, vesi, kohupiimakreem ja avokaado. Kohupiimakreem on selle valemi salajane komponent. See imeline asi, mis lisab valku ning tummisust. See põnev idee, mille leiutamise au ei saagi ma endale võtta, kuna Sandril tuli see geniaalne mõte, et paneks kohupiima kah. Tõtt-öelda võisin esmalt seda mõtet kuuldes isegi vaikselt kulmu kortsutada, aga tegelikult on tegu geniaalse ideega.

Aga mis sellest siis kokku tuleb? Kuna marjad on sügavkülmast võetuna päris külmavõetud, siis saab esmalt ilmaselgelt midagi jäätisetaolist. Kui segu natuke soojas köögis seisab, annab see aga täitsa mahediku ehk smuuti mõõdu välja. Kui keegi veel päris hästi aru ei saanud, mis värk on, siis olgu ka öeldud, et kogu see möks tuleb saumiksriga ühtlaseks massiks lasta, nii et see näeks kokkuvõttes välja nagu allolev pilt. Täpset retsepti ei tasu mingi hommikusmuuti jaoks kirjutama hakata, sest igaüks kasutab lõppude lõpuks ikka neid osiseid, mis tal parajasti kapis on. Mul on selle jaoks sügavkülmas alati marjad ootamas ning neile tulevad appi kreemjad avokaadod või banaanid ning muud puuviljad, mis parajasti vaagnat kaunistavad. Kohupiimakreem on boonuseks ja eriti hea pärast pikka trenni taastava joogi jaoks. Vett lisan selleks, et mass rohkem jooki kui jäätist meenutaks.

IMG_5597

Punasust peitev šokolaadikook

IMG_3628

Peedi ja šokolaadi armastuslugu on minu meelest üks kaunemaid. Minu koogiloomingus tähendab see muidugi ka seda, et peet naitub eriti tumeda isetehtud šokolaadiga, õigemini lausa hunniku tumeda kakaopulbriga. Peet lisab koogile mõnusat niiskust, tibake rauda ja magusust, rääkimata siis kergest tervislikkuse faktorist. See kook on gluteeni- ja laktoosivaba. Ainus piimatoode on see päris või, aga see ju puhas rasv, kus piimasuhkrust laktoosist pole halli aimugi.

IMG_3626

Koostisosad

  • 1 peet
  • 100 g kookoshelbeid
  • 100 + 50 g 82% võid
  • 3 muna
  • 4 spl  + 2 spl kakaopulbrit (või tunde järgi)
  • 4 spl + 2 spl demerara suhkrut
  • 150 ml eriti kreemjat kookospiima (Santa Maria)
  • mõned punamagusad maasikad

Pane peet potti keema, las pehmeneb! Jahvata köögikombainis või kohviveskis kookoshelbed peenemaks jahuks. Sega juurde 3 muna, 4 spl kakaopulbrit, 4 spl demerara suhkrut. Sulata 100 g võid ja lisa ka koogitaignasse. Selle ajaga peaks peet juba enam-vähem pehme olema. Pista korra külma vette, koori, lõika tiba tillemateks tükkideks ja purusta köögikombainis või riivi. Sega peedipüree taignasse. Kalla taigen silikoonist leivavormi. Mina tegin mõnusa kandilise, sellise keeksilaadse sel korral.  Pane pooleks tunniks 175-kraadisesse ahju.

Jahuta kook ja kummuta vormist välja. Valmista kreem: vahusta kookospiima, kuni ta mahus pisut juurde võtab. Lisa kakao, suhkur ja sulatatud või. Määri kreem koogikesele (ma panin vahele ka, aga tõstmisel tuli välja, et parem on mitte kooki pooleks lõigata). Kaunista maasikatega. Siis las istub kook paar tundi külmkapis ja maitsestub. Lisaks saab kreemike tahkuda ja kauni glasuuri moodustada.