Piparkoogimaitselised kikerhernepätsid

Pätsid? Nojah, ma ei osanud sellele küpsetisele tabavamat nime välja mõelda. Ei ole veniv ja kleepuv nagu brownied. Ei ole krõbe nagu küpsised. Ei ole sitke nagu sai, sest gluteen puudub. “Päts” peaks olema piisavalt lai mõiste.

Igatahes algas see küpsetis sellest, et olin ära keetnud kilo jagu kikerherneid ning mõtlesin, kuidas neid siis parimal moel ära kasutada. Potsikutäis hummust oli juba külmikus ja see kulub järgmise nädala jooksul kenasti ära. Osa läheb ka vokiroogadesse. Aga… kui keedad ära kilo kuivatatud kikerherneid, saab sealt ikka korraliku koguse. Samuti oli mul märkmepaberile kritseldatud imelise Megani piparkoogimaitseliste ruudukeste (“bars” kõlab nagu ruudukesed vms) retsept, kus ta kasutas purgitäit musti ube – mida mul ei olnud. Ja… eile, 21. novembril täitus mul Axinomis 1 aasta ning plaanisin homme nagunii midagi head kaasa küpsetada ja töökaaslasi kostitada. Ja muide, täna on mu nimepäev, igati tore päev millegi uue leiutamiseks ja selle läbi enese arendamiseks. Nii et võtsin retseptitooriku ja mudisin seda vastavalt oma maitsele ja kodus leiduvatele ainetele.

Algne inspiratsioon tuli siit: https://detoxinista.com/black-bean-gingerbread-bars/

Mida ma teisiti tegin?

  • mustade ubade asemel kikerherned
  • kahekordsed kogused
  • kookosõli asemel üks avokaado, sest see on rasvane
  • lisasin hulga munavalget (ja nii polegi enam tegu vegan retseptiga)
  • kookossuhkrut oli mul ülivähe, patustasin suhkrusiirupiga (võib olla ka agaavi- või vahtrasiirup), mida mul alles oli
  • vanilli ega melassi ei pannud
  • õunaäädika asemel mingi riisiäädikas (sushi oma, hahaaa!) – eks seda ongi umbes selleks vaja, et see soodaga reageeriks ja tainast kergitaks
  • lisaks korralik peotäis datleid hakituna sisse
  • natuke kakaopulbrit juurde, et oleks tummisem ja tumedam

Kui ülalolevat nimekirja vaadata, siis leiutasin ikka suht uue retsepti hoopis!

Ütlen ka ausalt välja, et piparkoogid meeldivad mulle tohutult. See magus vürtsikus, see kõditav ingver, see särtsakas kaneel, ah! Selleks aga, et ma neid rasvaseid ja suhkruseid maiuseid ei pugiks, üritangi piparkoogimaitselisi alternatiive leiutada. Nagu näiteks need kikerhernepätsid, mis sisaldavad ka omajagu valku.

Osised

  • 500 g keedetud nõrutatud kikerherneid (võib ka konservina olla)
  • 1 tass riisijahu
  • 1 avokaado
  • 150 grammi munavalgeid (pakist)
  • 1 spl valge veini või õunaäädikat
  • 1 tl söögisoodat
  • 1 dl suhkrusiirupit või vahtra- või agaavisiirupit
  • 1 spl kookospalmisuhkrut
  • 2 spl piparkoogimaitseainet
  • 1 tl kaneeli
  • 0,5 tl jahvatatud nelki
  • 1 tl kardemoni
  • 2 spl kakaopulbrit
  • näpuotsatäis soola
  • 75 g datleid

Pane kõik koostisosad, välja arvatud datlid, köögikombaini. Purusta ühtlaseks massiks. Vahepeal pead seda massi ehk külgedelt spaatliga kraapima, et kõik teradeni jõuaks. Haki datlid väikesteks tükkideks, sega taigna sisse. Kalla kõik küpsetuspaberiga kaetud ristkülikukujulisse vormi (selline 18×25 cm kanti). Küpseta 180-kraadises ahjus vähemalt 30 minutit. Lase enne lahtilõikamist täielikult maha jahtuda. Lõika väikesteks ruudukesteks. Mõnus ja pehme!

Munavalge kanistrist

Ühel ilusal päeval sattusin Pääsküla poes ühe kummastava toote otsa. Munavalged kanistris, väidetavalt värsked. Mõnes mõttes ju tore, puhas valk on pudelisse aetud ning kolesterooli tõstev rasvane munakollane välja jäetud. Iga tõsisema jõumehe külmkapis nõutud toode! Kiloses kanistris on 28 munavalget ja kui see kõik usinalt vahtu lüüa, on tulemuseks suisa 8 liitrit munavalgemassi ehk siis väga suur hunnik võimalikku beseealget. Pakendil oli kirjas, et see on suurepärane toode pagaritele. Ma hakkasin isegi mõtlema, et päris äge oleks oma valgukoguseid tõsta ja munakollane mulle nagunii väga ei maitse. Ainus põhjus, miks ma säärast imetoodet korvi ei susanud, peitus selles, et peale munavalge oli seal veel mingeid veidraid komponente, mida hea meelega endale sisse ei topiks. Peale munavalgemassi on seal ka natuke vett ja säilitusained. Mis ained? Vot seda täpsemalt ei kirjeldata. Oleks siis E-number kirjas, võtaks kohe nutitelefonist E-ainete rakenduse lahti ja kontrolliks, kuidas need täpsemalt tervisele mõjuvad. Avatuna säilib 10 päeva, nii et väga kanged säilitajad vast ei ole. Toode ise on Lätist. Ja üldjuhul eelistan ma ka Eesti asju, nii et seegi sai takistuseks. Samas on tegu võrdlemisi odava valguga ja valgupulbrist on ta koostisosade poolest vast parem.