Kuidas reisil tervislikult toituda?

Ma ei arva, et end peaks ülemäära piitsutama. Samas ei ole ma kindlasti selle klubi liige, mis usub, et “keha tunneb ära, mida sa vajad, ja just seda sa peakski sööma”. Miks? Sest toidusõltuvused tekivad üpris lihtsalt. Nii võibki keha arvata, et mitu korda päevas maiustamine on talle “vajalik”, kui tegelikult tuleks tegeleda suhkrusõltuvuse taltsutamisega ja veresuhkru stabiliseerimisega. Selleks on vaja aga tasakaalustatult toituda ja kõik vajalikud toitained kätte saada. On ju seegi tõsi, et kui süüa mingit rämpstoitu, siis kehal jääb alles nälg korraliku toidu järele. Võid seda rämpsu sisse toppida küll ja veel, aga midagi on nagu ikka puudu. Korralikku toitu süües tekib aga täisväärtuslikum küllastustunne, mis saabub lisaks ka palju varem.

Reisides esineb tihti minnalaskmise meeleolusid ja igasugune tervislik toitumine lendab vastu taevast. Kindlasti tasub kohalikke hõrgutisi proovida ja kulinaarseid elamusi koguda, aga päris suvalist toitu ei pea endale sisse toppima. Mis naudingu saab näiteks suvalisest putkast ostetud kiires maiustusest? Suurema tõenäosusega saab küll kiire energialaksu (mis kiirelt ka kaob), aga tagatipuks mõned punnidki ja hiljem taas tühja õhu ja lõpmatu täitmatustunde. Reisilt võiks ju tagasi tulla rõõmsana ja kaunimana, kui läksid. Miks tulla tagasi mitmeid kilosid raskemana (kui sa just pole enne ülimalt kondine)? Täisväärtuslikult toitumine tagab reisiks ka parema energialaengu ning jaksad rohkem vaatamisväärsusi ära vaadata.

  • Söö korralik hommikusöök. Kui ees ootab pikk päev, valmistu selleks juba varakult ning ammuta hommikusöögist energiat. Mitmelgi pool Euroopas on levinud saiakesekultuur, aga eelista pigem muna ja köögivilja, kõrvale ehk tõesti mõni täisteravõileib (ohtra köögiviljakoormaga, eks). Kui kohe hommikul süüa ei soovi, jaluta esmalt ringi ja võta midagi nosimiseks kaasa. Päikse käes pargipingil võib hiljem olla üpris mõnus hommikust süüa.
  • Planeeri vahepalasid. Kui oled aktiivsemat sorti reisija, kõnnid tõenäoliselt jalad villi. Ilmselgelt tuleb kõigi nende kilomeetrite peale kimbutama ka nälg. Ole valmis teda vastu võtma! Varu taskusse pähkleid, mõni puuvili või ka rikkalik võileib. Hoia kindlasti ligi ka veepudel, millega end kosutada. Hea vahepala võib päästa su päeva.
  • Söö tugev lõuna. Mis iganes riigis sa ka poleks, võta aega mõnusa lõuna nautimiseks. Istu korraks maha, puhka, kogu jõudu järgmisteks seiklusteks. Söö korralikku sooja toitu, mitte mingeid saiakesi, mille energia kiirelt haihtub või igaveseks puusadele ladestub.
  • Naudi mõõdukalt. Puhkus ei tähenda, et peaksid automaatselt hakkama rämpsu sööma. Naudi kohalikke hõrgutisi, aga tee seda mõistlikes kogustes ja eelista kvantiteedile kvaliteeti. Keha tänab sind, kui teda puhkuse ajal täisväärtusliku, vitamiinidest pakatava toiduga hellitad. Taldrikutäis saiakesi hellitab ehk korra sinu naudingunärvi, aga muud ei midagi.
  • Võta söömiseks aega. Iga suutäis on oluline. Iga suutäis on kingitus sulle endale. Sa oled puhkusel akusid laadimas. Sa ei pea kuhugi jooksma, sul pole kohustusi. Rooma kolosseum või mis iganes muu vaatamisväärsus võib pisut aega oodata. Kiirustades muudad elu vaid närvilisemaks ja tekitad lisapingeid.
  • Pane õhtul rõhku kvaliteedile. Õhtusöögis on sul tõenäoliselt aega. Päevane ringituiskamine on möödas ning saad rahus iga suutäie läbi mäluda. Tee seda. Ja vali kvaliteetseid, armastusega valmistatud roogasid.
  • Söö kohalikku toitu. Päriselt, burgereid ja friikaid saad Eestiski piisavalt mugida. Proovi kohalikku ägedat toitu, naudi piirkondlikku hõngu. Ega sa ometi seepärast nii kaugele reisinud, et saaks vana igavat kiirtoitu manustada? Kui sa just Ameerikas pole, kus burgerid ongi rahvustoit. Aga siis vali samuti mingi ägedam variant.

Heietusi jäätisemasinast ja kohvijäätise retsept

Läheneva sünnipäeva ootuses pühkisin tolmust puhtaks ka jäätisemasina. Rammusa šokolaadijäätis (20% toidukoor ja eriti tume šokolaad) sain valmis juba eelmisel nädalal ja panin sügavkülma oma aega ehk 1. märtsi ootama. Ei-ei, valimiste vastase protestina pole ma oma sünnipäeva kohe kindlasti 2 päeva varasemaks toonud. Valima lähen isegi, aga internetis, kohe kindlasti mitte “õigel” päeval, mis on mu sünnipäev. 1. märtsil pean põhipeo Sparta jooksjatega ning peale minu on veel üks sünnipäevalaps, kel õige päev oli hoopis 9. veebruaril. Kuna külalised meil nagunii kattuvad, võime ju koos ära teha. Ongi lõbusam. Sünnipäeva üheks osaks on ka ühistrenn.

Minu väike plärisev nunnu. Töö teeb ära kenasti.

Tagasi aga jäätisemasina juttude juurde! Toidud otsustasime ise teha, nii et nende asjadega, mida saab varem valmis teha, tuli tõesti varakult alustada. Õnneks saab jäätise vähemalt valmis teha. Nii sündiski teisipäeva õhtul koorene kohvijäätis, kus tekstuuri lisamiseks krõbedaid sarapuupähkleidki sees. Retsepti leiab postituse lõpust. Enne aga mõned tähelepanekud jäätisemasina kohta. Need ei pruugi käia kõigi masinate pihta, kehtivad aga kindlasti minu väikse nunnu sinise Andrew Jamesi külmuti puhul, mille paar aastat tagasi internetist tellisin. Kes ise jäätisemasina omanik pole, ei pruugi üldse aru saada, millest jutt käib. Soovitan siis eelnevalt pisut jäätisemasinate fotosid vaadata, et mingi ettekujutus tekitada. Vaata näiteks sedasama hägust pildikest minu isiklikust masinast. Vabandust, postitust kirjutasin õhtul ja kaamera pesitseb hetkel kontoris.

  • Külmutusanumat tasub alati sügavkülmas hoida, sest kunagi ei tea, mil tuleb tuju või vajadus jäätist tegema hakata. See on tõeliselt vajalik harjumus, kui oled spontaanse käitumisviisiga. Samas ei tasu ka niimoodi endast välja minna, nagu mina läksin, kui tulin pärast 3 kuud Suurbritannias koju ning avastasin, et ema oli selle VÄLJA tõstnud. Otse loomulikult ei olnud mul järgmise paari nädala jooksul tegelikult vaja jäätist teha, aga närvi minna oli ikka vaja.
  • Enne, kui külmutusanuma külma tõstad, kuivata see pärast pesu ikka väga korralikult ära. Olen pannud poolmärjana külma ja siis on sisepinnale külmunud pealtnäha väiksed, aga tülikad jääkristallid, mis takistavad labal liikumist.
  • Jäätisesegu peab enne masinasse valamist päriselt ka jahtunud olema. Enamik retsepte näeb ette, et segu kuumutatakse eelnevalt pliidil, et see pakseneks või muna ära küpseks (leidub palju retsepte munakollastega). Ometigi on tarvis see maha jahutada. Kui valad liiga sooja segu masinasse, sulatab see külmutusanumas oleva jahutava geeli ära ning see ei suuda enam külmutada. Jäätist sealt ei tule. Pead kõik uuesti välja kallama, anuma korralikult ära pesema, kuivatama ja sügavkülmas külmutusanumat külmutama, enne kui saad jäätisesegu uuesti sisse valada. Ah et miks tuleb segu vahepeal välja valada? Kui kogu kupatuse sügavkülma paned, külmub segu valesti ära, tekivad jääkristallid ja selles paksus massis ei suuda väike segamislaba absoluutselt ringi käia.
  • Soojast peast ehk vedela seguna ehk enne külmutamist peaks jäätis natuke liiga magus olema, sest külmudes see maitse kaob natuke. Ma ei propageeri nüüd usinat suhkrulisamist. Ei-ei, magusaks võib ka steeviaga teha. Steeviat kasutades jäta aga meelde, et sel on väga spetsiifiline maitse. Ma lisan tavaliselt natuke seda “pärissuhkrut” (mingi pruun versioon, valge mitte kunagi, sest seda meil kodus pole) ka. Magustajatest on olemas veel sellised veresuhkrusõbralikumad variandid nagu ksülitool, erütritrool ja agaavisiirup. Tasub katsetada!
  • Jäätisesegu on kõige etem masinasse valada tilaga mõõtekannust. Siis tuleb see välja ühtlase peenikese joana. Kuna külmutusanuma seinad on … (dah!)… külmad, siis hakkab segu külmuma esimesel kokkupuutel. Kui sa ei taha, et segu sissevalamisava ümbruses ummistaks ja külmuks, vala parem peene joana, nii et see segava labani jõuaks, mitte kuhugi ääremaile passima jääks.

Kui jõudsid selle tiraadi läbi lugeda, oled ära teeninud kohvijäätis retsepti. Siit ta tuleb!

Kohvijäätis röstitud sarapuupähklitega

  • 4 dl kanget kohvi
  • 4 dl toidukoort (20%)
  • steeviat
  • 0,5 dl + 0,5 dl suhkrusiirupit
  • suur peotäis sarapuupähkleid

Pane kastrulisse mõõdukale kuumusele podisema kohv, koor, suur teelusikatäis (või vähem, kui maitse meeltmööda pole) steeviat ja 0,5 dl suhkrusiirupit. Lase keema ja luba osal vedelikust aurustuda. Jälgi, et üle ei keeks. Mul peaaegu juba kees. Viimasel hetkel sain katastroofil sabast kinni. Kalla mõnda teise anumasse ja jäta jahtuma. Potist ära kallates jahtub kiiremini, sest hülgad kuuma poti. Mul näiteks oli seda potti pähklite röstimiseks ka vaja, nii et tuli vabastada.

Röstitud sarapuupähklid lisavad jäätisele tekstuuri. Haki need esmalt natuke väiksemaks. Siis kalla kastrulisse järgmised 0,5 dl siirupit ja pähklid. Sega. Kuumuta mõõdukal kuumusel. Peagi hakkab segu mullitama. Kui kõrbehaisu tunned, on juba hilja. Kui see on kaunilt kuldne, ongi enam-vähem aeg pähklid ja siirup kuhugi küpsetuspaberile valada ja tahkuma jätta. Omal ajal mängisin põhjalikult suhkruga ja sain selgeks, et eri temperatuuridel on suhkrul eri omadused. Kui jõuad kõva karamelli olekusse, siis sealt näiteks tagasiteed enam pole. Selline kuldne mullitav on just paras, tahkub kenasti ära ka. Soovitan proovida nii: tilguta segu küpsetuspaberile ja vaata, kas tahkub. Kui teed nii nagu MINA ja proovid keelega, siis võib tulemuseks olla kõrbenud keeleots ja paistes huul. Aga ma ei hakka liigselt õpetama, igaüks peab ise oma vitsad kätte saama.

Kui jäätisesegu on jahtunud, võta sügavkülmast külmutusanum, aseta see masinasse, pane paika laba, kinnita pealmine osa, pane masin seina. Kalla sisse jäätisesegu. Lase masinal oma tööd teha. Nii pool tunnikest. Kui masin seda massi enam segada ei jaksa, hakkab ta jõnksutama või jääb seisma, kuidas kellelgi. Sega jäätise sisse röstitud pähklid. Pane jäätisekarp külma oma aega ootama ja edasi külmuma.

Ja miks on vaja jäätisemasinat? Sest nii on tulemuseks kohev maius! Vanakooli meetodil käiks asi nii: teed segu valmis ja paned sügavkülma. Iga poole tunni tagant käid kahvliga surkimas ja läbi segama, et ometigi jääkristalle ei tekiks. Masin segab ja külmutab korraga ja see tekstuur on minu meelest masina hinda väärt küll.

Pelmeenitrall: vorm, kuju, tainas ja mis kõik veel!

IMG_6888

Praetud ja keedetud pelmeenid rohelise salatiga

Ühel ilusal õhtul tekkis niivõrd meeletu pelmeenide isu, et… läksin poodi ja ostsin lõhe-juustu pelmeene? Ei, vale vastus. Need on küll kõige normaalsemad poest saadavad variandid, kuid sedapuhku otsustasin, et tuleb pelmeenitegu ise ette võtta. See olukord, mil terve laud oli tainast täis ning pelmeene käsitsi vorpisin, on minevikus juba läbi mängitud. Tegelikult saab ka mitu korda kiiremini ja lihtsamalt, kui on olemas pelmeenivorm. Just vormi ma otsima läksingi. Järve keskuse Apelsinis oli kõike muud ägedat, millega kokkamisõhtuid sisustada, kuid pelmeenivormi (täpsemalt minipirukad) sain siiski Koduekstrast. Laveerisin kaupluseni läbi Järve keskuse laadamüüjate ja tüütute Starmani putukate, kes siiamaani seal oma saaki püüda üritavad.

Milline see pelmeenivorm üleüldse välja näeb?

Pelmeenivorm näeb välja nagu hunnik auke ja põhimõtteliselt see ongi hunnik auke. Minu tuttuuel pelmeenivormil on 55 auku ehk san sellega korraga teha 55 nunnut väikest pelmeeni

Näide pelmeenivormist. Minu oma on pisut suurem, aga augud on sama kujuga.

.Kuidas see asi siis käib?

Tööpõhimõte on lihtne: rullid taigna õhukeseks ja asetad ühe kihi vormile. Siis nende aukude juurest tuleb natuke tainast alla suruda, et tekiksid lohud, kuhu saab täidist suruda. Seejärel täidis sisse ja teine õhukeseks rullitud taignaleht peale. Siis algab põnev osa: hakkad vormi pealt rullima ning siis tekivad ühtäkki väiksed “munakesed”. Need võib kohe vormist välja lükata või siis koos vormiga sügavkülma panna. Kui pelmeenid niisama näppudega välja togisin, olid tulemuseks natuke muljutud pelmeenid. Kuna köögis oli parajasti katsetuste päev, siis panin osa pelmeene ka koos vormiga sügavkülma. Hiljem lükkasin külmunud pelmeenid vormist välja. Vot need olid juba palju kaunimad, nagu ka allolevalt pildilt paistab.

IMG_6878

Vasakul koos vormiga külmutatud pelmeenid, paremal näppudega välja kougitud muljutud pelmeenid

Kuidas pelmeene küpsetada?

Esimesel päeval tegin pelmeenid valmis ja suskasin sügavkülma. Neid ongi hea korraga suurem kogus valmis teha ning külma ära panna. Küpsetusmeetoditega tutvusin järgmisel päeval. Keeta või praadida? Proovisin mõlemat. Kindlasti läheks loosi ka ahjus küpsetamine, kui natuke rohkem aega on. Idee poolest on ahi ka hea tervislik variant ning samas jäävad parajalt krõbedad, mitte plönnid, nagu mõnikord keetes juhtuda võib. Mulle endale meeldivad kõige rohkem aga krõbedaks praetud pelmeenid. Kuumas õlis võtab aega paar minutit. Ja kui pole tegu lihatäidisega (mille võiks vast ka enne sissetoppimist pigem läbi kuumutada, sest poepelmeenidelgi pole päris roosa liha sees, vaid mingi hall mass), siis küpseb seest ka ära. Mul oli sees Parmesan ja päikesekuivatatud tomatid. Praetud pelmeenid on üldjuhul ilusamad.

IMG_6884

Vasakul keedetud plönnid, paremal kaunima värviga praetud pelmeenid

Millest siis tainas teha?

Kui hakkasin netist natuke infot otsima, selgus, et pelmeene on sadu ja sadu erinevaid. Eriti rikkalik on valik Aasias ja iseäranis Hiinas, kust leiab tõepoolest igasugust. Ja siis on veel slaavi pelmeenid ja vareenikud ja… palju asju! Eesti kaubandusvõrgust leiab klassikalisi nisujahust pelmeene. Mina otsustasin proovida rukkiga. Enne lugesin veel riisijahust pelmeenide retsepte, aga kuna see eeldab ka mingi tärklise ja muude ainete lisamist, et riisijahust plönnid üldse mingit kuju omaskdi, siis jäi hetkel katki. Rukis sisaldab kleepvalku gluteeni nagu nisugi, sestap püsivad pelmeenid koos. Koguste arvutamisel puhul peab taas vaatama, et tainas oleks elastne, aga mitte liiga vedel. Seda peab saama rullida. Allpool minu versioon.

  • 5 dl rukkijahu
  • 1 muna
  • maitseks soola, ürte
  • vett

Jahu teiste kuivainetega (sool, ürdid) kaussi, keskele väike lohk, muna lohku katki ja segada jahuga kokku. Seejärel hakka tasapisi vett lisama, kuni tekib korralik taignapall. Tainas peaks olema rullitav ega mitte taignarulli külge kinni jääma. Enne kui aga rulli ja vormiga mässama hakkad, kata taigen 30 minutiks niiske rätikuga ja jäta seisma (taignale meeldib niiskus!). Selle ajaga muutub see elastsemaks. Vahepeal võid ette valmistada täidise. Aastaid tagasi tegin käsitsi laari pelmeene kana ja sinihallitusjuustuga, nüüd aga päikesekuivatatud tomatite ja parmesaniga. Põhimõtteliselt on täidise osas aga fantaasial vaba voli. Nüüd igatsen aga suuremate aukudega vormi, kuhu saaks rohkem täidist panna!

Köögitrikid: kitsetoorpiima säilitamine

IMG_5496

Kohviga on mul omad veidrused. Vahepeal ei taha nädalate kaupa üldse juua ning siis on mõnda aega päris korralik isu. Siis eelistan samuti kodus tehtud kohvi, kuna mulle meeldib juua seda kitsepiima ja meega. Ideaalis on tegu ka maitsekohviga ning see on kergelt vürtsine. Kõige sobilikum viis minu ayurveda kehatüübi (kapha) tasakaalustamiseks ning üleüldse on kitsepiim tavapiima asemel ning mesi suhkru asendajana paremad ja tervislikumad valikud. Vahetevahel ostan kauem säilivat kuumutatud kitsepiima, aga kuna see pole Eesti toodang, siis väga seda ei armasta. Päris eestimaist kitsepiima on saadaval kahelt erinevalt tootjalt: Andri-Peedo talu ja harvemini Konju talu. Alustasin kitsepiima armastust Nõmme turul, aga saan oma piima kätte ka Prismast, Järve Selverist või Nõmme Comarketistki. Kitsepiim on igati tore ja kasulik, säästes lehmapiimaga kaasnevatest allergiatest ja seedehäiretest ning sisaldades rohkem vitamiine. Aga. See ei taha üldse säilida. Toorpiim, kuumutamata. Pole siis ime ju. Tavaliselt on pudelil juba sama kuupäev. Kui hästi läheb, siis säilib järgmise päevani või lausa ülejärgmiseni. Kuna tarbin seda peamiselt kohvi sees ja harvemini mahedikke (smuutid) vuristades, siis kulub korraga võrdlemisi vähe ning seetõttu on väärtuslik toore tihti lihtsalt raisku läinud. Ühel kenal päeval mõtlesin aga välja lahenduse.

IMG_5498

Periooditi käib mul peal šokolaadi valmistamise tuhin ning sestap leidub mul ka palju erinevaid šokolaadivorme. Võtsingi sügavamad vormid kasutusele ning leiutasin hoopis kitsepiimale säilitamisvariandi. Nimelt kallan kitsepiima vormi ja sügavkülmutan. Paar tunniga on jääkuubikud valmis. Hoian neid külmas karbi sees ning kui kohviisu peale tuleb, viskan paar kalakujulist kitsepiimakuubikut tassi ujuma. Olen kuulnud, et nii külmutatakse puljongit, marjapüreesid ja maitserohelist. Töötab ka kitsepiima puhul ning kohvi jaoks on alati maius võtta!

IMG_5495