Pelmeenitrall: vorm, kuju, tainas ja mis kõik veel!

IMG_6888

Praetud ja keedetud pelmeenid rohelise salatiga

Ühel ilusal õhtul tekkis niivõrd meeletu pelmeenide isu, et… läksin poodi ja ostsin lõhe-juustu pelmeene? Ei, vale vastus. Need on küll kõige normaalsemad poest saadavad variandid, kuid sedapuhku otsustasin, et tuleb pelmeenitegu ise ette võtta. See olukord, mil terve laud oli tainast täis ning pelmeene käsitsi vorpisin, on minevikus juba läbi mängitud. Tegelikult saab ka mitu korda kiiremini ja lihtsamalt, kui on olemas pelmeenivorm. Just vormi ma otsima läksingi. Järve keskuse Apelsinis oli kõike muud ägedat, millega kokkamisõhtuid sisustada, kuid pelmeenivormi (täpsemalt minipirukad) sain siiski Koduekstrast. Laveerisin kaupluseni läbi Järve keskuse laadamüüjate ja tüütute Starmani putukate, kes siiamaani seal oma saaki püüda üritavad.

Milline see pelmeenivorm üleüldse välja näeb?

Pelmeenivorm näeb välja nagu hunnik auke ja põhimõtteliselt see ongi hunnik auke. Minu tuttuuel pelmeenivormil on 55 auku ehk san sellega korraga teha 55 nunnut väikest pelmeeni

Näide pelmeenivormist. Minu oma on pisut suurem, aga augud on sama kujuga.

.Kuidas see asi siis käib?

Tööpõhimõte on lihtne: rullid taigna õhukeseks ja asetad ühe kihi vormile. Siis nende aukude juurest tuleb natuke tainast alla suruda, et tekiksid lohud, kuhu saab täidist suruda. Seejärel täidis sisse ja teine õhukeseks rullitud taignaleht peale. Siis algab põnev osa: hakkad vormi pealt rullima ning siis tekivad ühtäkki väiksed “munakesed”. Need võib kohe vormist välja lükata või siis koos vormiga sügavkülma panna. Kui pelmeenid niisama näppudega välja togisin, olid tulemuseks natuke muljutud pelmeenid. Kuna köögis oli parajasti katsetuste päev, siis panin osa pelmeene ka koos vormiga sügavkülma. Hiljem lükkasin külmunud pelmeenid vormist välja. Vot need olid juba palju kaunimad, nagu ka allolevalt pildilt paistab.

IMG_6878

Vasakul koos vormiga külmutatud pelmeenid, paremal näppudega välja kougitud muljutud pelmeenid

Kuidas pelmeene küpsetada?

Esimesel päeval tegin pelmeenid valmis ja suskasin sügavkülma. Neid ongi hea korraga suurem kogus valmis teha ning külma ära panna. Küpsetusmeetoditega tutvusin järgmisel päeval. Keeta või praadida? Proovisin mõlemat. Kindlasti läheks loosi ka ahjus küpsetamine, kui natuke rohkem aega on. Idee poolest on ahi ka hea tervislik variant ning samas jäävad parajalt krõbedad, mitte plönnid, nagu mõnikord keetes juhtuda võib. Mulle endale meeldivad kõige rohkem aga krõbedaks praetud pelmeenid. Kuumas õlis võtab aega paar minutit. Ja kui pole tegu lihatäidisega (mille võiks vast ka enne sissetoppimist pigem läbi kuumutada, sest poepelmeenidelgi pole päris roosa liha sees, vaid mingi hall mass), siis küpseb seest ka ära. Mul oli sees Parmesan ja päikesekuivatatud tomatid. Praetud pelmeenid on üldjuhul ilusamad.

IMG_6884

Vasakul keedetud plönnid, paremal kaunima värviga praetud pelmeenid

Millest siis tainas teha?

Kui hakkasin netist natuke infot otsima, selgus, et pelmeene on sadu ja sadu erinevaid. Eriti rikkalik on valik Aasias ja iseäranis Hiinas, kust leiab tõepoolest igasugust. Ja siis on veel slaavi pelmeenid ja vareenikud ja… palju asju! Eesti kaubandusvõrgust leiab klassikalisi nisujahust pelmeene. Mina otsustasin proovida rukkiga. Enne lugesin veel riisijahust pelmeenide retsepte, aga kuna see eeldab ka mingi tärklise ja muude ainete lisamist, et riisijahust plönnid üldse mingit kuju omaskdi, siis jäi hetkel katki. Rukis sisaldab kleepvalku gluteeni nagu nisugi, sestap püsivad pelmeenid koos. Koguste arvutamisel puhul peab taas vaatama, et tainas oleks elastne, aga mitte liiga vedel. Seda peab saama rullida. Allpool minu versioon.

  • 5 dl rukkijahu
  • 1 muna
  • maitseks soola, ürte
  • vett

Jahu teiste kuivainetega (sool, ürdid) kaussi, keskele väike lohk, muna lohku katki ja segada jahuga kokku. Seejärel hakka tasapisi vett lisama, kuni tekib korralik taignapall. Tainas peaks olema rullitav ega mitte taignarulli külge kinni jääma. Enne kui aga rulli ja vormiga mässama hakkad, kata taigen 30 minutiks niiske rätikuga ja jäta seisma (taignale meeldib niiskus!). Selle ajaga muutub see elastsemaks. Vahepeal võid ette valmistada täidise. Aastaid tagasi tegin käsitsi laari pelmeene kana ja sinihallitusjuustuga, nüüd aga päikesekuivatatud tomatite ja parmesaniga. Põhimõtteliselt on täidise osas aga fantaasial vaba voli. Nüüd igatsen aga suuremate aukudega vormi, kuhu saaks rohkem täidist panna!

Advertisements

Kogu tõde minu leivateost

Armusin akrojooga festivalil Kuusiku talus uuesti koduleiba ja sestap kraamisingi rukkijahu tolmusest kapinurgast välja, puhusin eluleegi sisse juuretisele ja astusin taas rukkileiva meelitavasse nõiaringi. Teate ju küll: kui juuretis juba külmkappi elama on asunud, tuleb temaga aeg-ajalt ka tegeleda ehk leiba küpsetada!

Juuretis ongi iga koduleiva alustala ja esimene samm. Kunagi pidasin seda mingiks müstiliseks loomaks, kelle pidamisega igaüks hakkama ei saagi, aga tegelikult on see elukas taltsutatav. Päev enne toa ahjuga kuumaks kütmist ehk tegelikku küpsetamist võtangi esmalt oma pelgupaigast välja juuretise, lisan talle natuke vett ja rukkijahu, nii et moodustuks hapukoorelaadne möks ja jätan ta omapäi. Kausi katan taldrikuga.

Säärane elukas see juuretis ongi.

Säärane elukas see juuretis ongi.

Järgmisel päeval panen paar lusikatäit juuretist kõrvale järgmiseks leivateoks. Umbes 12 tunniga on eeltaigen võrdlemisi hapuks muutunud. Muidugi juhul, kui juuretis on vänge ja mul kipub nii olema. Üleliia hapuks ei tohi lasta minna, muidu ei aita enam ükski suhkur! Siis lisangi paar lusikatäit suhkrut – see annab nii magusama maitse kui ka toidab juuretiselukat, et ta leiba kergitaks.

Demerara suhkur

Demerara suhkur

Sool ja maltoosa on samuti olulised komponendid. Meresool annab iseloomuliku meki ja maltoosa muudab pisut tumedamaks ja magustab.

Vedel maltoosa ja meresool taignas

Vedel maltoosa ja meresool taignas

Kasutan seda odralinnastest musta möksi, mida 1,2 kilo kaupa müüakse. See on odralinnastest, aga väiksemates pakendites on poes (nt. Mahemarketis ja Prismas, Maksimarketis) saadaval ka rukkilinnaseid. Siirupilaadse olluse asemel on alati variandiks ka punakaspruun linnasejahu (nt. Kaarli talu oma), millega tasub samuti säästlikult ümber käia, kuna liiga palju hääd asja teeb leiva hoopis kibedaks!

Maltoosa ja meresool

Maltoosa ja meresool

Järgmisena läheb taignakaussi natuke veel vett ja kuhjaga rukkijahu, kõike ikka tunde järgi! Viimasel ajal olen pidama jäänud Kivisaare Veski täistera rukkijahu juurde, mõnusam ja tervislikum kui rukkipüül, mis sobib pigem peenleiva küpsetamiseks. Minu tainas jääb alati natuke niiske, mitte üdini kuiv.

Kivisaare jahupakike

Kivisaare jahupakike

Seemned! Minu leibades on neid alati peokaupa. Köömned, linaseemned, linaseemnejahu (purustatud linaseemned), mooniseemned, chia seemned – valikut on!

Linaseemned, seesamiseemned, chia seemned, mooniseemned, köömned, linajahu

Linaseemned, seesamiseemned, chia seemned, mooniseemned, köömned, linajahu

Kuna mulle meeldib toiduga säästlikult ümber käia, siis viskan vahel taignasse ka mahlategemise jääke, näiteks porgandit. Muudab mahlasemaks. Porgandiga käib kaasas ka kaneel ja ingver.

Mahlajäägid

Mahlajäägid

Segan taigna hoolikalt läbi, kallan vormi ja jätan paariks tunniks kerkima. Kasutan silikoonist vormi, kuna sealt on hea lihtne kätte saada. Siis küpsetan 180 kraadi juures u. 35-40 minutit, vahel on vaja ka alumist kuumust veel 10 minutit juurde anda. Las jahtub ja siis saab lahti lõigata.Koduse hummusega eriti hää!

Valmis leib hummusega

Valmis leib hummusega