Hommikusöögisupp

Sel nädalal toitume taas menüü järgi. See tähendab, et pühapäeval panin põhitoidukorrad paberile kirja, koostasin ostunimekirja ja naasesin poest raske kotiga. Tavaliselt lappan menüüd tehes kokaraamatuid. Nii saabki neid raamatuid ära kasutada, muidu ilutsevad niisama riiulil. Hea võimalus uute maitsekombinatsioonide proovimiseks. 100% ma retsepte kunagi ei järgi, need on pigem nagu kaunistamist ootav tort, mida muudan oma käe järgi isikupärasemaks.

Täna hommikul pidanuksime sööma spargli-kitsejuustuomletti. Spargel on aga poodidest ära kadunud, vist sai hooaeg läbi. Kuna eile jõudsime nii hilja koju (kell 21), et sõime tee peal wrappe ja kodus vaid apelsine, siis jäi ka eilne õhtusöök ripakile. Kõik vahendid olid olemas, nii et sujuvalt sai sellest hommikusöögisupp. Miks ka mitte? Hommikul võib ju ka mõnusat soojendavat suppi lürpida. Külmikus ootas ka isekeedetud puljong. Sain poes puljongipakendeid lugedes taas vapustuse ja podistasin pühapäeval potitäie ise valmis. Pisikeste silikoonist leivavormide sees ootab enamik sellest sügavkülmas oma aega.

Raamatus nägi supp selline välja

Läätse-ürdisupp (kahele)

Minu supp

Osised

  • 2 spl oliiviõli
  • 1 porgand
  • 1 sellerivars
  • 1 väike sibul
  • jupike porrut (valge osa)
  • 1 küüslauguküüs
  • näpuotsatäis rosmariini
  • näpuotsatäis tüümiani
  • natuke tšillihelbeid
  • 4 dl köögiviljapuljongit
  • helde peotäis poolitatud punaseid läätsesid
  • soola
  • idandeid

Haki sibul, porru, porgand, seller ja küüslauk. Kuumuta potipõhjas õli, lisa köögiviljad ja rosmariin, tüümian Hauta kaane all 5-7 minutit, kuni sibul on pehme. Köök saab mõnusat lõhna täis!

Lisa tšillihelbed, puljong ja läätsed. Lase supp keema ja kuumuta kaane all 10-15 minutit, kuni läätsed on pehmed. Maitsesta vajadusel soolaga (sõltub puljongi soolasusest). Pane kaussi ja kaunista idanditega.

Inspiratsioon Anjum Anandi raamatust “Toitu õigesti vastavalt oma kehatüübile”.

Taimetoit Madriidi kohalikus Kalamajas

20160316_152639

Eile kuningapaleest koju jalutades möödusime Calle de la Lunal ehk eestikeeli ümberpanduna Kuu tänaval pisikesest restoranist, millest mulle jäi peamiselt meelde nimi “Vega” ja see, et nad serveerivad taimetoitu. “Vega” viitab “veganile” ehk see taimetoidu rangem vorm, mis ei tunnista ka muna ega piima. Tatsasime koju ja lõin internetist TripAdvisori lahti. Tunnistan, et reisil olles juhindun sellest lehest väga palju ning käime palju neis paigus, mis seal eesotsas troonivad. Mingid valikud teeme kindlasti, sest muuseumide osas oleme vast vähem soodsalt meelestatud kui keskmine TripAdvisori kasutaja (samas, Prado kunstimuuseum väärib kindlasti oma esikohta Madriidi vaatamisväärsuste seas!) ning eelistame pigem looduslikke vaatamisväärsusi ja igasugu parke. Nii, TripAdvisoris oli see 15. märtsi õhtul 161. kohal (kokku 7626 söögikohta) ehk mahtus esimese 2.5% sisse. Taimetoidukohtadest esimene. Pärast seda, kui olin oma hinded andnud, troonis see juba 151. kohal, aga ehk keegi teine arvustas ka. Samas, kunagi ei tea, kui kaalukas võib olla üks hääl!

Piirkond, kus treeninglaagri ajal elame, Malasana, on põhimõtteliselt kohalik Kalamaja. Boheemlaslik rajoon, mida tasapisi siit-sealt restaureeritakse ja korda tehakse ning kus on palju omanäolisi poekesi. Ja selline pisike söögikoht (või noh, silma järgi mahutab üle 30 inimese) sobib siia ideaalselt. Kui pärast trenni lõunat sööma läksime, oli kella kolme paiku Vega üpriski täis, kuid… paaris lauas, kus istusid võhivõõrad, oli vabu kohti ning kelner saatiski meid nende juurde. “Sharing tables” ehk “jagatavad lauad”, nagu ta ise ütles. Ei tea, kas eestlastele sobiks selline kompaktne (et mitte öelda kokkupressitud) paigake, kus küünarnukitunne teravalt esile kerkib. Meile täna täitsa sobis.

20160316_144845Otsustasime proovida mitmekesist valikut ja sestap võtsimegi päevamenüü ehk väike eelroog, pearoog, magustoit ning jook. Ühe pearoaga läks säärane valik ühele maksma 7.90 eurot. Kahe pearoaga tulnuks summa 11.90. Tavamenüü oli inglise keeles, aga päevapakkumine hispaania keeles. Pearoogi oli kolm ning magustoite kaks ning neist tuli oma valik teha. “Ensalada con rucula…” oli mõistetav – salat rukkolaga ja vegan versiooniga mozzarellast, ülejäänud pearoad aga tume maa. Kuna kolmas kõlas nagu bruschetta, siis otsustasime selle saia söömata jätta (hiljem lauakaaslase taldrikut piiludes selgus, et tegu oli mingi põneva roaga, kust paistis bataatigi). Hispaanias olles on saia nagunii igal sammul. Vahel leiame poest mingi tumedama versiooni, kus on ka rukkijahu sees, kuid see pole päris see. Mitte, et peakski siin olles ainult harjumuspärast vitsutama, aga no võileiba tahaks vahel ka (või noh, juhtub nii, et peaaegu igal hommikul on ahjuvõileib juustu ja rohke salatiga).

20160316_145657Esmalt saabusid lauda joogid: mingi orgaaniline apelsinilimonaad, mis oli ainult kergelt magus. Valikus oli ka vesi. Söögiriistad toodi hoopis teistmoodi, kui oleme harjunud nägema: lihtsas klaaspurgis. Arvestades seda, kui palju mul neid endal kodus iga nurga peal vedeleb, siis väga hea viis purkide ärakasutamiseks. Ae, on mõni söögikoht, kellele ma võin hakata klaaspurke kõrvale panema? Tavaliselt viin klaaspurigd, millele ise rakendust ei leia, Hiiu staadionile klaastaara konteinerisse. Kui parajasti jõulud ukse ees ei terenda, mil kingitusteks igasugu roogasid valmistan, ei kulu ka purke eriti, nii et üle jääb neid omajagu. Suurem osa neist on muidugi Rimist saadava ökomaapähklivõi omad. Miks just see? Sest see on üks väheseid, kus pole suhkrut, ja me oleme maapähklivõi sõltlased. 350 grammi haihtub ühe õhtuga.

20160316_145717Aperitiiv ehk eelroog oli midagi supilaadset pisikeses kohvitassis. Kusjuures, see oligi mõeldud rüüpamiseks, sest lusikaid selle jaoks ei toodud. Kelner viskas möödaminnes purki ühe lusika, aga nagu hiljem välja tuli, oli see mõeldud Sanderi pearoa jaoks. Supike oli maitselt tomatine ja mõnusalt siidise tekstuuriga (ei mingeid tükke!), sees ujus ka paar idukest. Google Translate väidab, et sõime bataadi ja grillitud tomati püreed. Täitsa võimalik. See supimoodustis oli parajalt soolakas ja kerge. Sander aga pidi ka järgmise käiguna suppi lürpima, mind ootas aga… ja siit jõuamegi sujuvalt pearoogade juurde, mis eestlaste liha-kartulitkombot üleüldse ei meenuta. Tegu on hoopiski kergemate einetega, mis täidavad kõhtu parajalt, ilma et magu liigselt välja veniks.

Ennist mainitud salat rukkola, vale-mozzarella, muude salatiliste, grillitud pirni, pähklite, tomati ja rohke veiniäädikaga. See pirn, “mozzarella” ja pähklid olid lemmikud, kuid muidugi oli võrratu ka rukkola, üks mu lemmiksalatitaimi. See lihtsalt on sada korda parem kui hiina kapsas, mida paljudes söögikohtades järjekindlalt (NB! Ilma õlita, mis on katastroof!) salati pähe taldrikule topitakse. Ja muide, seesalatitaldrik oli hiiglaslik seal Vegas. Andis ikka mäluda, aga sedagi tegin suurima heameelega. Sanderi kausist vaatas vastu aga “hautatud valged oad vanaema moodi”. Njaa, kui tagantjärele vaadata, siis “blanca” viitab tõesti valgele värvile ja olles sarnaseid sõnakombinatsioone toidupoes näinud, oleks võinud aimata. Maitselt oli nagu hernesupp. Paar ampsu maitsesin, aga kuna ma suur hernesupisõber pole, siis olin oma salativalikuga väga rahul.

Finaaliks magustoidud, mis sobinuks hõlpsalt omavahel kokku segada: kook ja mousse ehk vaht, mis pigem vahukoort meenutas. Chiaseemnetega brownie ehk šokolaadikook oli mõnusa tekstuuriga, kuigi võinuks eht-brownielikult seest kohati vedelam olla. Ja see vaht, oh… väga kreemjas! Kirsiks tordil, maasikad! Mitte et me neid siin juba kilode kaupa söönud poleks, kui kilohind on 3 eurot ja üks kord isegi 1.75.

Arve serveeriti meile taaskord põnevas pakendis ehk väikses pappkarbis, kus pildi järgi oli kunagi kruvisid hoitud… Viimaselt pildilt paistab jällegi logoga aluspaberike, mis täitis laudlina aset ning mis kirjade järgi oli vanapaberist. Pärast külastaja lahkumist koristab mõni nobenäpp paberi laualt ja viskab ära. Nobenäppusid kutte silmasime Vegas 3-4 tükki, naisettekandjaid polnud ühtegi. Kogu lõunakogemus võttis meil aega 30 minutit ja kõik saabus lauda kiirelt.

20160316_152423

 

Kala-kartuli-maisisupp kookospiimaga

Algupäraselt oli selle retsepti nimi “Tummine Lõuna-India kilttursa.maisisupp”, aga vahetus kala ja vahetusid maitseained (sinepiseemnetest said sujuvalt koriandriseemned näiteks), nii et nimetasin selle ümber. Esialgne retsept või siis idee (kuna olen seda oluliselt muutnud ega järgi retsepti väga hoolikalt) pärineb mu praegusest piiblist ehk Anjum Anandi raamatust “Toitu õigesti vastavalt oma kehatüübile”, mis avab ajurvedaliku toitumise tagamaid. Tunnistan, et kaphale ehk minu tüübile sobivad toiduained toimivad ehk tasakaalustavad mind küll. Kuna sõin seda kergelt jahutava toimega suppi ilma rammusate lisanditeta, siis kattus see minu tüübi vajadustega. Tšilli jäi suppi panemata (olgugi et lisasin pisut karripastat), nii et see sobis ka pitta-tüübi esindajale Sandrile. Ajurveda ei soovita loomset valku (kala) piimatoodetega segada, nii et selles supis annab kooresust kookospiim, mis saab oma ülesandega võrratult hakkama.

Kahele

Osised

  • taimeõli
  • 1/2 tl koriandriseemneid
  • 3 dl kookospiima
  • 2 dl vett
  • 4 keskmist kartulit
  • 100 g maisi
  • paar palli külmutatud spinatit
  • 1 valge kala filee
  • noaotsaga karripastat
  • soola

Kuumuta potis õli ja lisa koriandriseemned. Rösti neid umbes minutike ja lisa siis karripasta, kookospiim ja vesi. Lase keema ning lisa kooritud ja kuubikuteks lõigatud kartulid. Kaas peale ja keeda, kuni kartulid muutuvad pehmeks. Purusta mõned kartulid saumiksriga, et supp muutuks tummisemaks. Viska sisse külmutatud spinat, mais ja väikesteks tükkideks lõigatud kalafilee. Keeda kaane all mõned minutid, kuni kala muutub pehmeks. Maitsesta soolaga.

Halli päeva roosa supp

Hall. Udu. Puhkepäev. Kosutus. Roosa. Supp. Peet. Paprika. Sibul. Lihtne. Nauding. 3 punast + vahukoor annavad kokku roosa.

IMG_0936

Koostisosad:

  • 1 punane peet
  • 1 punane paprika
  • 1 punane sibul
  • oliiviõli
  • 1-2 spl tšillikastet (kasutasin isevalmitatut)
  • 200 ml vahukoort
  • pipart, soola

Valmistamine

Tükelda peet väiksemaks ja keeda 25 minutit, et ta pehmemaks muutuks. Koori pärast keetmist, siis tuleb koor paremini lahti. Peet kaotab ka natuke värvi, aga kokkuvõttes on supp ikka kaunilt roosa-lilla. Haki sibul ja paprika, prae ohtras oliiviõlis. Kalla köögiviljad köögikombani või purusta saumiksriga püreeks. Enne püreestamist lisa ka natuke vett või muud vedelikku. Lisa püreele vahukoor ja kuumuta 5-10 minutit pliidil. Maitsesta tšillikastme ja pipra-soolaga. Törts palsamiäädikat ei tee samuti paha.

IMG_0938

Vürtsikas aasiapärane supp kookospiimaga

Õhtune supp

Ma olen see
ja teine,
tulvil vürtse,
soolasust,
hapukust,
magusust.
Mitmekülgne.

Ma soojendan
su keha,
su hinge,
poen sügavale.

Tee minuni
ei ole käänuline,
vaid lühike.
Ootan sind köögis,
peidus
mitmes purgis.
Ava, sega, naudi!

Tom kha ja tom yum goong on ühed väga võrratud supid aasia köögist. Maitsed on tasakaalus. Need supid soojendavad, teevad vihmasel õhtul tuju heaks. Sööks veel ja veel. Sain inspiratsiooni ja tegin mingi hübriidvariandi, kus oluline koht kookospiimal ja konservivedelikel. Olen varemgi konservivedelikku kasutanud, eriti pärlsiblate oma, sest sel on hea tugev maitse, mis nii mõnegi kastme põnevaks on teinud. Väärt kraami ju ometigi minema ei visata. Nutikas ja samas kiire, kuna enamik komponente on kellegi teise pooltjuba hakitud. Argiõhtutel tore kiire vaheldus ja hüva võimalus oma ellu natuke eksootikat lisada. Tiigerkrevettidega oleks vast kõige oivalisemgi. Oo, ja järgmisel korral tuleks ka küüslauku lisada, et see supp oleks veelgi võimsam immuunsuse tõstja!

Retsept

  • 1 purk kookospiima (400 ml)
  • 1 purk pärlsibulaid koos vedelikuga (280 g)
  • 1 purk viilutatud konserveeritud šampinjone
  • 1 dl tomatipüreed
  • 3 cm ingverijuurt
  • 200 g kooritud krevette
  • laimimahla
  • kalakastet
  • jalapenosid või hakitud tšillit

Kalla potti kookospiim, pärlsibulate ja šampinjonide vedelik. Aja keema. Vahepeal võid kõik muud komponendid ette valmistada: ingveri ja jalapeno/tšilli õhukesteks viiludeks/tükkideks lõigata, kõik pakid avada ja valmis panna. Kui otsustad kasutada tavalist sibulat, haki see. Sel juhul tuleb sibulavedeliku asemel natuke vett lisada Kui kasutad värskeid šampinjone, on vaja ka neid tükeldada. Kui vedelik keeb, kalla sisse ingveritükid, tomatipüree, šampinjonid ja sibulad. Lase paar minutit podiseda, siis lisa krevetid. Krevette ei tohiks väga kaua keeta, muidu tõmbavad kummiseks. Mõnest minutist või vähemastki piisab. Kui krevetid sees, võid kohe ka maitsestamisega alustada. Lisa laimimahla (hapu), kalakastet (soolane) ja jalapenosid/tšillit (terav) ning maitse pidevalt, et kindlustada maitsete tasakaal. Reguleeri vastavalt oma eelistustele. Ja siis ongi valmis! Võid lisavammused seljast visata ning loota supi soojendavale toimele.