Külmkapp tühjaks!

image

Aeg-ajalt on väga vabastav teha külmkapi tühjakssöömisi. See tähendab, et ära jäävad poeskäigud ning keskendun neile osistele, mis mingil põhjusel on kappi pidama jäänud. Siinjuures tasuks meeles pidada, et ma olen inimene, kes on toidupoes mitu korda enam põnevil kui riideid või kingi lapates ning kes on valmis hea toidu eest rohkem raha välja käima. Aga teisest küljest naudin ma vahetevahel kappide tühjendamist ja asjade äraviskamist. Niivõrd vabastav ja tiivustav tunne, kui saab millestki lahti, sest teisest küljest tähendab see, et nüüd on ruumi uuele. Vana energia tulebki enne eest koristada, kui midagi värsket sisse saab hiilida.

31. detsembril ostsin pidusööminguks paki õunamahla, kaks pastinaaki, pooliku lillkapsa ja paar peeti (eks ikka nende võluvate ahjujuurikate tegemiseks). Pärast seda olen viimase nädala jooksul käinud nii palju poes, et tõin paki Rukkipala, pool liitrit kitsepiima (seda polegi joonud, sellega käivad kaasas ühed teised trikid) ja ühe juustukäntsaka. No kassitoitu ostsin ka, aga seda ma ju ometi ise ei söö. Tõsi, vana-aasta viimased külalised, elujooksjad tõid samuti igasugu kraami kaasa, aga aitasin kohapeal osa ise ära hävitada. Tänagi sõin veel eelmise aasta kilusid, mis olid üllatavalt värsked.

Viimane nädal on olnud kummaline. Mind on piinanud tüütu kurguvalu, aga samas olen mingi valemiga palju trenni teinud ja sealhulgas ka oma burleskikavagi hoolsalt harjutanud – vot see võtab täiskostüümiga naha märjaks küll. Leidsin kuskilt vist oma väeallika üles. Eks palju ole selleski peidus, et hetkel olen üksi kodus ning otsustasin teha produktiivse nädala, mil hoogsalt plusse ja linnukesi kirja saan: äratehtud ülesanded. Uue hingamise on saanud loovus. Toidublogi ei kõdune enam kuskilt vaikselt nurgas ning tasapisi puhun eluvaimu sisse ka kuudeks unarusse jäetud raamatule, mille juba aasta tagasi lubasin valmis saada. Aga nädala kummalisus peitub ka selles, et haiguse tõttu on isu tohutult väike. Pole siis ime, et poodi ei lähegi. Näiteks eile sõin kaks väikest kausitäit peedi-porgandi-sibulapüreesuppi, ühe Rukkipala juustuga ja paar supilusikatäit mett tee sees. 10 km jooksu kaunis talvises looduses (ning maailma imelisemate radade avastamisrõõm), üks intensiivne PumpFX Spartas ning tunnike burleskitamist sai selle toidu pealt või arvatavasti ka vanast rasvast lihtsalt ära tehtud.

Aiman, et suhkrust täielik loobumine, kaasa arvatud puuviljad, aga mitte mesi, on samuti palju kaasa aidanud. Eriti pärast pidudeaegset kommipugimist. Vaatasin ennist kamina juures põletamist ootavaid kommikarpe ning õõvastus tuli peale. Nii palju! Õnneks ei söönud ma neid päris üksi tühjaks. Detsembri energiavaegus on nagu halb mälestus ning näonahk on taas klaar. Ma ei usu eriti, et ma suhkru juurde naasta soovin. Tõtt-öelda valmistasin ma juba paar aastat tagasi datli- ja rosinapõhiseid maiuseid. Nüüd on taas aeg. Viimane leiutis oli vast septembrikuu rummipallindus. Suhkru ja biskviidita, mmm!

Aga külmkapp tühjaks tähendab ka loovuse uutmoodi avaldumist. Mida saab kokku keerata jääkidest? Mõned on sellised, mis on juba nädalaid külmkapist vastu vahtinud ega tundu enam kuigi isuäratavad. Samas, oi, kui hää tunne, kui need mingil nutikal viisil eineks annab vorpida! Vanale uus hingamine ja siis läheb alla küll. Tõsi, alati ei näe need üllitised kõige ilusamad välja ning seetõttu ei lisa ma ka sellele postitusele ühtki toidufotot. Minu tänane hommikueine oli eriskummaline vokiroog: pannil kohtusid küüslauk, sibul, hapukapsas, kohupiim, juust ja kilu. Ega see valge möks esmapilgul väga ei tõmmanud, aga maitses väga mõnusalt. Korralik proteiinilaks kogu selle trennitegemise toetamiseks. Tänan siinkohal oma sisetunnet, et ta need osised kokku lubas ning maitsva eineni juhatas. See pole säärane retsept, mida hakkaks usinalt jagama, aga toidab ära. Eks mõni teinekord on tulemuseks mõnevõrra kenam kraam ning siis jõuab see ka blogisse. Kes julgeb, võib muidugi proovida, maitset ma ju tegelikult kiidan.

image

Lõpetuseks aga veel üks pilt mu eilselt ülikaunilt metsajooksult, mille käigus sain teada, et kui minna ootamatus suunas, siis mets ja raba on kodule veelgi lähemal, kui ma arvata oskasin! Ei peagi üle Kadaka puiestee Harku metsa ukerdama.

Advertisements

Halli päeva roosa supp

Hall. Udu. Puhkepäev. Kosutus. Roosa. Supp. Peet. Paprika. Sibul. Lihtne. Nauding. 3 punast + vahukoor annavad kokku roosa.

IMG_0936

Koostisosad:

  • 1 punane peet
  • 1 punane paprika
  • 1 punane sibul
  • oliiviõli
  • 1-2 spl tšillikastet (kasutasin isevalmitatut)
  • 200 ml vahukoort
  • pipart, soola

Valmistamine

Tükelda peet väiksemaks ja keeda 25 minutit, et ta pehmemaks muutuks. Koori pärast keetmist, siis tuleb koor paremini lahti. Peet kaotab ka natuke värvi, aga kokkuvõttes on supp ikka kaunilt roosa-lilla. Haki sibul ja paprika, prae ohtras oliiviõlis. Kalla köögiviljad köögikombani või purusta saumiksriga püreeks. Enne püreestamist lisa ka natuke vett või muud vedelikku. Lisa püreele vahukoor ja kuumuta 5-10 minutit pliidil. Maitsesta tšillikastme ja pipra-soolaga. Törts palsamiäädikat ei tee samuti paha.

IMG_0938

Akrojooga jõulukook – kookose-kõrvitsakook piparkoogikreemiga

See kook on rammus. See kook toidab. See kook annab energiat igasugu põnevateks trikkideks. Selle koogi kulutab üks õige akrojoogi kiirelt energiaks, nii et rammususe pärast tegelikult muret tundma ei pea. See kook on inimestele, kes tegelevad umbes sääraste ilunumbritega, nagu allolevast videost näha saab.

Koostisosad

Põhi:

  • 100 g rosinaid
  • 50 g kookosrasva
  • 100 g mandleid
  • 1 spl kakaopulbrit

Täidis:

  • 350 g kooritud muskaatkõrvitsat
  • 1 küps banaan
  • 150 kookoshelbeid
  • 100 g kookosrasva
  • 15 kuivatatud aprikoosi

Kreem:

  • 1 küps banaan
  • 1 spl kakaopulbrit
  • kaneeli, ingverit, nelki

Kaunistuseks:

  • 1 hurmaa

Kuidas teha?

Põhja jaoks purusta köögikombainis mandlid, kuni saad jahulaadse massi, mis hakkab juba natuke kokku jääma (mandlites sisalduv õli vallandub). Lisa leotatud rosinad ja sega köögikombainis, kuni saad ühtlase massi. Sulata kookosrasv, lisa koos kakaopulbriga põhjasegule. Sega ühtlaseks. Suru lahtikäivasse koogivormi (kata see enne toidukile või küpsetuspaberiga). Pane põhi külmkappi tahenema. Kookosrasv tahkestub seal ka.

Täidise tegemiseks lõika kooritud muskaatkõrvits väiksemateks tükkideks ja püreeri siis köögikombainis. Lisa banaan ja aprikoosid töötle ühtlaseks massiks. Sulata kookosrasv ja lisa see koos kookoshelvestega segule. Soovi korral võid kookoshelbeid ka peenemaks, jahulaadsemaks jahvatada. Maitse. Kui pole piisavalt magus, lisa natuke mett või veel purustatud kuivatatud puuvilju. Kalla täidis põhjale, lase natuke külmikus tahkuda.

Täidis, oranž muskaatkõrvits

Kreemiks püreesta banaan, lisa kakaopulber ja maitseained. Sega hoolikalt. Kanna kreem koogile. Lõika hurmaa viiludeks ja kaunista kook.

Piparkoogimaitseline õunakook

Mõnikord algavad head asjad patust. Maitsesin ühel koosviibimisel ülihead õunakooki ja otsustasin sellest oma versiooni teha. Koorese maitsega muretaigna põhi, katteks õunad. Minu versioonis on või sees, aga nisujahu asemel astuvad areenile metspähklid ja magustajad on looduse enda annid: aprikoosid, datlid, katteks mesi. Kallasin peale piparkoogihõngulise katte, praegune aeg ju soosib seda.

Põhi: 

  • 100 g võid
  • 1 muna
  • 200 g metspähkleid
  • 10 kuivatatud aprikoosi
  • 100 g kuivatatud datleid
  • jahvatatud ingverit

Katteks:

  • õunu
  • 3 spl mett
  • 20 g võid
  • kaneeli
  • jahvatatud ingverit

Valmistamine

Pane datlid ja aprikoosid sooja vette likku ning või sulama (näiteks aurava teetassi kohale). Jahvata metspähklid köögikombainis või kohviveskis peeneks jahuks. Vaata, et üle ei jahvataks, muidu saad pähklivõi hoopis. Sega pähklid võiga. Klopi lahti muna ja lisa segule. Püreesta datlid ja aprikoosid ning lisa segule koos jahvatatud ingveriga. Ingverit pane vastavalt oma tulisuse taluvuspiirile. See annab mõnusat soojendavat vürtsi. Kui segu on kena ja ühtlane, pane see väiksele ahjuplaadile või vormi. Mul on kodus pisike ahi ja pisike plaat, mille katan silikoonmatiga.

Põhi

Puhasta ja viiluta õunad õhukesteks viiludeks. Kasutasin väikseid Eesti sibulõunu. Õunu haki seni, kuni suudad terve koogipõhja viiludega ära katta. Mul kadus õunte ülelugemise järg kuskil pärast viiendat ära. Pane kook 25-30 minutiks 175-kraadisesse ahju küpsema. Samal ajal valmista magus kate. Pane kaussi mesi, või (või kookosrasv, kui sinu menüüst on või väljas) ja vürtsid. Neid tuleb taas oma maitse-eelistuste järgi doseerida. Mina kipun palju ingverit panema. Aseta kauss aurava teetassi kohale või leia muu viis, kuidas rasv sulama saada ja mett vedeldada. Kui kook ahjust välja tuleb, kalla selle seguga üle ja lase jahtuda.

Valmis ahju minema