Nutikas ja kiire hapukurgitegu

Mis puudutab hapukurke, siis ma armastan neid. Just neid õigeid hapusid kurke, marineeritud magusad plönnid võivad minu poolest igaveseks poodi jääda. Kui eesti kurgid vaikselt poodidesse imbuma hakkavad, aktiveerub ka minul mingi kurgitegemistung. Tegelikult, kui aus olla, siis hapendasin vist isegi mingeid hollandi või poola kurke ega kohkunud tagasi ka tavapärastest lühikestest kurkidest väga erinevate pikkade kurkide hapendamisest. Pikad kurgid lõikasin lihtsalt väiksemateks juppideks ja suupärasteks viilakateks.

Kuna minus väga seda soont pole, et steriliseeriks ahjus/tulikuumas vees 20-30 purki, keedaks nõiakastruli suuruses potis hapendamisvedelikku ja loeks täpselt igasse purki võrdse arvu mustsõstralehti, mädarõigast, küüslauku ja tilli, siis teen ma lihtsamalt. Tavaliselt ostan kas kohalikust Pääsukese poest (Kehra imeliste andide paradiis) või kuskilt mujalt kotitäie kurke, ühe küüslaugu ja peotäie tilli. Kui hästi läheb, on kodus ka söögiäädikas olemas. Kui olen üliusinalt kurke vaaritanud, siis seda äädikat pole, aga olen ka veiniäädika ja õunaäädikaga asendanud. Nüüd võivad kõik kogenud hapendajad ja hoidistajad ruttu oma pottide manu pageda, sest järgnev on veel hullem hapendamispühaduse teotus… Ma teen ju kõike “valesti” ja omamoodi, et vaid kiiremini oma kurgid kätte saada. Ja olgem ausad, selle meetodiga neid ülikrõmpse ja maitsvaid kurke ei saa, mida kuid hiljem jõuluõhtul saja eel- ja pearoa vahele mugida. Minu kurgid on laisa inimese kiirvariant, mille olen enda jaoks katsetustega välja töötanud.

Mida kasutan?

Hapukurkide retseptides on igasugu maitsetaimi tavaliselt rohkem, aga olen jäänud kõige käepärasemate juurde, mis annavad õige maitse küll. Oleks oma aed, siis tõenäoliselt oleks ka valik suurem. Äkki järgmisel aastal… Mina kasutan aga järgnevat kraami:

  • kurgid: pikad, lühikesed, kõverad, sirged, suurt vahet pole; kurk on nagu käsn, mis kõik need imelised muud maitsed sisse imeb, valge paber, millele maitsepintsliga paksult võõbata
  • äädikas: esimene valik on mul see 30% söögiäädikas, aga käiku on läinud ka valge veini äädikas ja õunaäädikas, tulemused mõnusad, aga neid kulub rohkem, kuna need on lahjemad
  • sool: kasutan meresoola, aga eks igasugu roosad-mustad-mis iganes karva soolad käi kah
  • küüslauk: kui tahad vängemat küüslaugumatsu, kasuta Peipsi kallastelt pärinevat
  • piparmünt: ühel ilusal päeval viskasin ka mõned kaunid piparmündivarred kurgikaussi, sest mõte krõmpsust mündisest kurgist tundus iseäranis tore
  • vesi: kraanist; kui tahad erilist kogemust, mine too allikast või kaevust

Kurgitegu

Kalla vesi kastrulisse, lisa lusikatäis soola ja sorts äädikat, aja keema. Ei pea olema tulisoolane ega megavänge, aga pisut maitset võiks olla. Kuniks see kastrul podiseb, lõika kurgid sellisteks piklikeks viiludeks/ribadeks, mida on mõnus süüa. Koori ja viiluta mõned küüslauguküüned. Lao küüslauk, kurk, till jm maitsetaimed (nt piparmünt) kihiti suurde kaussi. Kalla kuum vesi peale, jäta üleöö toatemperatuurile hapnema, seejärel hoia kausiga külmkapis. Kurgid said viimati söödud nädalaga.

Advertisements

Ahjubataat ubade, värske salati ja pruuni riisiga

image

Tõtt-öelda hakkasin alles poole valmistamise pealt mõtlema, et selles roas on jube palju komponente. Raamatu fotolt mäletasin peamiselt ube ja bataati, riis jäi tagasihoidlikult varju ja salatki oli väike. Kel seedimisega probleeme, siis võib see üpris keeruline toit olla. Just nimelt seepärast, et siin on nii riis kui bataat. Piisaks ju ühestki. Minu jaoks ongi selle toidu staar bataat, kuigi see võiks ka hoopis magustoiduna soleerida. Niivõrd mõnus ja magus! Jalapeno salsaga mässama ei hakanud ning selle asemel tegin värske salati. Tervislikkuse huvides tasub kuumutatud köögiviljade juurde alati ka värsket serveerida.. Köögivilja pole kunagi liiga palju!

Osised

Kahele

2 bataati ehk maguskartulit
oliiviõli, soola
peotäis pruuni riisi
2 spl kodujuustu (võib ära jätta, kui seda kõike liiga palju tundub)

Salat:
2 tomatit
paar salatilehte
tillioksake
rohelist sibulat
oliiviõli, soola
1 spl chia seemneid

Oad:
purk ube (Jamiel mustad, mina leidsin valged)
1 punane sibul
oliiviõli
1 tl jahvatud vürtsköömneid

Peategelane bataat tuleb esmalt ahju susata. 180 kraadi, mõlemad restid kuumad. Lõikasin bataadid pooleks, et need kiiremini küpseks, asetasin klaasvormi, kallasin üle oliiviõliga ja raputasin peale soola. Ahju jäid need umbes 45-50 minutiks. Sellal tegelesin muuga.

Kohe ma söögitegu ei jätkanudki. Esmalt jooksujärgne dušš ning paar kõhu- ja seljalihaste harjutust ning alles siis järgmised sammud. Riis keema – pane nii vähe vett, et see keduaja lõpuks ära aurustuks või riisi sisse imenduks. Vett ära kallates, kallad kraanikausist alla ka vees lahustunud kasulikke aineid. Salat on lihtne: haki värske kraam ja kalla üle oliiviõliga, juurde ka chia seemned ja maitseks soola ning soovi korral kuivatatud münti (üks parimaid asju, mida Türgist ostnud olen).

Oad. Haki sibul tükkideks. Kuumuta potipõhjas oliiviõli, kalla juurde vürtsköömen ja kuumuta pool minutit. Siis lisa sibul ja sorts vett, hauta mõned minutid kaane all. Seejärel lisa oad koos vedelikuga. Siinkohal soovitaks pool vedelikku ära kallata, sest see kõik ei jõua ära aurustuda.

Serveerimine. Bataat taldrikule, peale lusikatäis kodujuustu (olin selle osas skeptiline, aga lisab kreemisust). Ja siis eri sektoritesse riis, salat ja oad. Kaunistuseks ehk ka mõned koriandrilehed (juhtusid mul aknalaual olema). Naudi… Eriti bataati.