Southend-on-Sea 2: Jamie-Jimmy maailma pikimal kail

Alustasin oma pika heietusega ühepäevasest reisist Southendi, aga ei jõudnudki esimese postitusega asja tuuma ehk maailma pikima kaini. Ometigi olime just sel põhjusel (lisaks soovile kahe koolituse vahel Londoni melust pageda) sinna linnakesse läinud. Pärast kosutavat Grouponi kupongi eest ostetud einet Bella Italias suundusime külalistemajja, mida ennist juba kiitsin. Lösutasime natuke, taustal mängis jalgpall ja siis ajasime end püsti, et see kai ikka läbi kõmpida. Kõht oli täis, nii et kai vallutamiseks energiat nagu jagus.

20180621_171648Jalutuspilet selle kai otsa maksab £2 ehk 2.24 €. Saab osta ka edasi-tagasi rongipileti või ühe otsa kõndida ja teise rongiga vurada. Jah, kai on 2,14 km pikk, aga igale vähegi liigutavale inimesele ei tohiks see distants ületamatu olla. Vahepeal saab ju ka pingil jalga puhata ja niisama merd, vabandust, Thamesi jõesuuet vahtida. Näeb välja nagu meri, aga tegu siiski vana hea Thamesiga, mis üsna varsti küll mereks üle läheb. Rongi eest tuleb juba viiekas välja käia. Tundus, et rongi liikumiskiirus oli säärane, et mõõduka jooksuga oleks sellest mööda uhanud. Kohe tekkis küsimus: miks pole sellist värki, et kui enne rongi kai lõppu jõuad, saad tasuta jäätise, pileti vms.? Ma oleks kindlasti osalenud (isegi kleidiga õnnestuks säärane tempo). Keegi mingeid väljakutseid ei esitanud, nii et hakkasime lihtsalt kõndima. “Pleasure Pier” viitab, nagu oleks tegu lõbustuspargiga. Inglismaal ongi mitmete kaide tipus igasugu atraktsioone, kus kiljumise vahepeal merd vahtida võimalik. Maailma pikim oli aga pisut vaiksem koht.

20180621_194240

Ei mingeid kellasid ega vilesid, kui finišijoone ületasime. Vaikus. Kai on lahti kaheksani, aga oli juba viis ning juhtus sama mis Inglismaa linnakeste väikestel peatänavatelgi: elu hakkab viie-kuue paiku näiliselt välja surema, kolides edasi pubidesse. Poed pannakse lihtsalt kinni. Tescost süüa ikka saab, aga kõik muu on suletud.

20180621_194345Nii! Jamie and Jimmy’s oligi algne põhjus, mis meid üldse Southendi tõi. Jamie & Jimmy’s Friday Night Feast on saade, kus nad vahepeal ka sealsamas vanas kohvikus süüa teevad. Suurem osa kail asunud lõbustusehitistest hävis 2005. aastal tulekahjus, vaid see kohvik pääses kuidagi ühes tükis. See taasvati 2006. aastal ja 2013. aastast hakkas Jamie Oliver koos sõbra Jimmyga seal oma saadet filmima. Ja sellest saatest sain teada, et selline väljaveninud kai eksib. Muidugi tahtsin minna.

20180621_174526Kohvik muidu ei toimi, see on vaid võtteplats. Kahju. Aga olen otsustanud, et nende sügis- ja talvekuude jooksul, mille Suurbritannia pinnal veedan (Erasmuse vahetustudeng) üritan võtetele saada. Tegelikult… täitsin kandideerimisvormi juba ära!! Ootame-vaatame. Tahan näha, kuidas Jamie süüa teeb. Tahan näha, kuidas ta kuulsusele kokkamist õpetab. Tahan, et mulle serveeriks Usain Bolt. Ei. See võimalus on läinud, Bolt oli päris esimeses saates ja vaevalt ta kordusürituse teeb. Aga Mo Farah? Jah, jah, palun? Järgmised võtted on septembris ja oktoobris ja ma olen siis nagunii Suurbritannias. Pretty please?

20180621_181833Vaated on seal ilusad, nii et külastada soovitan kindlasti. See väike jalavaev on seda väärt. Päeval minnes on ehk mõni putka ka lahti. Lisaks on seal väiksed värvilised majakesed, neist igaühe sees mõned fotod ja igasugu infot paiga kohta. Mingi väike söögikoht oli ka lahti. Tol momendil oli meil tilluke jäätiseisu, aga neil oli mingeid võileibu või muid väikseid asju ja väga hubane see koht ei tundunud. Suundusime tagasi maismaale, sõitsime liftiga (!) rannast peatänavale (tolleks hetkeks oli samme palju kogunenud) ja ostsime hoopis ägedast puu- ja köögiviljapoekesest marju. Mustikad, vaarikad! Õhtused hinnad (järgmisel hommikul kallim) olid nii sõbralikud ja järgmisel pildil oleva nosimise eest maksime £4.5 ehk natuke üle 5 euro.

20180621_191011

Hommikul paar virsikut põske, jooksuharjutuste trenn rannapromenaadil, dušš ja siis korralikum hommikusöök Utopias. Hummuse ja grillitud paprika võileib maitsev hää ja interjöör oli rõõmsalt kirju. Ainuke puudus see, et tasuda sai vaid sularahas. Arvestades aga seda, et iga kaardimakse pealt pank 1,5% endale kasseeris, siis väga suurt vahet nagunii polnud. Valuuta konverteerimise eest tuli nii või naa maksta.

 

My Kitchen Rules – milleks vajan salvestamisfunktsiooni

Mulle meeldib meelelahutus just neil hetkedel, mil minul selle jaoks aega on, mitte tingimata siis, kui telekava seda ette näeb. Näiteks My Kitchen Rules on tihti eetris sellal, mil veel kontoris tooli nühime või valutavaid lihaseid mudime ning siin tulebki appi salvestamisfunktsioon. Olen nõus iga kuu salvestamise eest 5 eurot maksma, sest siis saan sarju nautida endale sobival ajal ja… mis kõige olulisem …. reklaamid edasi kerida. MKR tuleb Sony12 pealt ning seal juba reklaamiminutite arvelt kokku ei hoita. Mina hoian. Kerin edasi. Ja naudin saadet sealt, kus see pooleli jäi.

Sattusime seda Austraalia kokandusvõistlust üpris kogemata kanaleid plõksides vaatama. Võimleme sageli õhtuti teleka ees ja sellise tegevuse juurde tahaks tõepoolest kerget meelelahutust. Vahel vaatame ka Kuldvillakut, seegi saade on salvestama pandud. Tol hetkel oli MKR kodurestoranide vooruga poole peal. Kaks inimest muutsid oma kodu restoraniks ja serveerisid siis enda arvates parimaid roogasid. Külalised ja kohtunikud sõid ja hindasid. Põnev oli vaadata, kuidas koduköökides möll lahti läks. Veelgi pingelisemaks muutus saade siis, kui üritati juba suuremate masside tähelepanu võita, tehes süüa mitmesajale inimesele ja püüdes võimalikult palju raha teenida. Rahva lemmik pääses väljalangemisest. Ja siis mindi vastamisi veoautoköögis kokates ja suuremate meeskondadena. Ja peakorteris väiksemate hulkadena. Ja surmaringis ja… ühesõnaga, tegevust seal jätkub ja kaasaelamiseks materjali jagub. Meilgi on omad lemmikud välja kujunenud.

Kui sellest saatest miski meelde on jäänud, siis võibolla järgnevad põhitõed. Olgu öeldud, et mu peamine ving saate teemal oleks see, et alati on esikohal liha (õnneks tihti ka kala) ning salati osakaal jääb taldrikul pigem minimaalseks. Võiks olla ka selliseid lihavabasid roogasid, kus kokad peavadki köögiviljad esile tõstma ja neile keskenduma. Võibolla tuleb kunagi ka pisut tervislikemate roogadega saade.

Põhitõed (veenmaks end, et ma saatest ka mingit kasu olen saanud):

  • pärast küpsetamist peab liha/kala “puhkama”, st vähemalt 10 minutit niisama seisma, et mahlad ühtlustuksid; maitse sõltub paljugi sellest
  • kaste on oluline!
  • kaunilt serveerimiseks tuleb taldrikud enne lauale andmist puhastada igasugu kastmetilgakestest jne.
  • võistlusel või üleüldse kellelegi mulje avaldamiseks tasub teha rooga, milles oled kindel; uute asjade katsetamine on hulludele
  • jäta aega serveerimiseks
  • köögis ei tasu pead kaotada, sest siis läheb roog nässu
  • pigem küpseta pisut vähem kui liiga palju (kehtib liha-kala puhul)