Laupäevane õunapirukas

On unine laupäev. Täpselt selline energiakogumise päev, mil pisut laiselda, sest ees on ootamas pühapäev ja Rapla Selveri suurjooks. Paljude jaoks on see isegi võibolla hooaja algus. Minu hooaeg on avatud, 10K ja maratoni uued rekordidki joostud, aga mitmeski mõttes tundub, et õige möll hakkab ikka alles homme pihta. Rapla on sel aastal 7. võistlus ja ütleme nii, et lootused on suured. Viimaks ometi on ilm ju ideaalne ning vormgi on nii ajastatud, et kiirel rajal ilus 10K aeg napsata.

mureountükk

Homme tahan tunda, kuidas ma elan. Tunda, kuidas ma jaksan. Tunda, kuidas hingeldan, aga samas ka naudin pingutust. Tunda õnnepisaraid pärast finišijoont ületades. Tunda tühjaksjooksmise ja endast kõikandmise tunnet. Täna aga soovin jagada üht õunapiruka retsepti. Kaevasin selle välja 2001. aastal sünnipäevaks saadud küpsetiste raamatust. Isalt. Pühendusega. Et ma leiaks meelekibeduse hetkedel alati midagi head ja magusat. Retsept on omamoodi muretaigen vahukoore ja pärmiga. Täidiseks hunnik õunu! Toidutalumatuse testist ja oma kogemusest tean, et palju õunu ma tegelikult süüa ei tohiks, aga kui need on kuumutatud ehk ahjust läbi käinud, on neid üpris kerge seedida ja piruka kannatab keha välja. Muudatus: kasutan täisterajahu, et veresuhkrut stabiilsemana hoida. Variant on ka tavalist ja täistera omavahel segada. Eks see täistera maitseb natuke teistmoodi.

Taigen

  • 150 g võid
  • 4,5 dl täisteranisujahu
  • 1 spl suhkrut
  • 2 dl vahukoort
  • 1 tl presspärmi

Sega jahu ja suhkur pehme võiga. Mugavaim oli seda teha miksri taignakonksudega, kuigi raamat käskis käsitsi toimetada. Lahusta pärm natukeses vahukoores, lisa koos ülejäänud vahukoorega taignale. Sega ühtlaseks. Pane taigen toidukilesse, vajuta lapikuks (nii pidavat kiiremini tahenema) ja pane pooleks tunniks külmkappi.

Jaga taigen 2 osaks. Rulli esimene küpsetuspaberil ruudukujuliseks leheks (30×30 cm kanti). Lohista küpsetuspaberiga koos ahjuplaadile.

Täidis

  • 2 suurt õuna
  • 1 dl suhkrut + pealepuistamiseks
  • kaneeli

mureounapirukasViiluta õunad õhukesteks sektoriteks, laota taignapõhjale. Kui õunaviile on nii palju, et teed mitu kihti, raputa nende vahele kaneeli ja suhkrut. Raputa kaneeli-suhkrut ka viimase õunakihi peale. Rulli lahti ülejäänud tainas. See võib olla natuke servadest suurem kui põhi. Tõsta tainas õunte peale. Esialgu tundus just see ülesanne keeruline, aga tõstsin koos silikoonist rullimisalusega tagurpidi peale ja hiljem koorisin aluse taigna pealt maha.

mureounVajuta taignaservad kahvliga kinni. Pinnale võid teha mustri. Mul on üks mustrirull, millega paar korda üle tõmbasin. Kui kuskilt servadest on tainast üle jäänud, võid keskele panna nunnu mummukese. Puista peale pisut suhkrut. Küpseta 200 kraadi juures alumisel siinil 25-30 minutit. Pöördõhuga läheb muidugi kiiremini.

Enne lahtilõikamist tasub natuke oodata, et pirukas pärast ahjust väljavõtmist taheneks. Arvatavasti saaks siit vähemalt 8 inimese jaoks kena väikse koogitüki. Meie sõime selle kahekesi ühe õhtuga ära… Mõnus isetehtud kreemjas vanillijäätis sobiks kõrvale.

 

Advertisements

Neljas kord õnnestus!

Pühapäeval külastasid mind ema ja õde, kellele siiski poolikut korterit (remont pooleli ja mööbel jõudis vist täna On24 lattu pärast seda, kui 2 kuud oodanud oleme) näidata otsustasin ja Kehra vahel väikse tuuri tegin. Kuna olin vaikselt ka numbri võrra 30-le lähemale tiksunud oma vanusega, siis oli vaja ka midagi pidulikumat valmistada. Šokolaadijäätis ronis hommikul külma külalisi ootama ning lisaks tegin veel ühe katsetuse vastlakuklitega. Sander, kallis abikaasa, kinkis imevaikse ja mõnusa mikseri (mille ma tõtt-öelda ise koos temaga poes välja valisin ja järgmisel hommikul üllatust teeseldes tänuga vastu võtsin), nii et seekord ei läinud vahukoor võiks, nagu eelmisel katsetusel saumikseriga juhtus. Ja üleüldse näis, et mitte kolm, vaid neli on seekord kohtu seadus. Kuigi… kui sünnipäevaks on 03.03, siis võiks number 3 ka mingit õnne ju tuua?

Sõnu sai nüüd ikka liiga palju, sest kirjalik eneseväljendus on miski, mis mulle erinevalt suulisest tohutult meeldib. Tegelikult tahtsin lihtsalt pilti jagada!

20170305_140150

Retseptist pole mõtet rääkida, sest tegu on Nami-nami hõrkude vastlakuklitega, mille retsepti kasutab vast pool Eestit. Mul kogused vaid poole väiksemad, sest 30 kuklit tundus liig, mis liig. Samas… tervisejutlustajast ema sõi pärast isegi ühe vahukooreta kukli niisama ära – pool vahukoorepakist läks ju jäätisesse ja kõigile kuklitele ei jagunud – öeldes veel Sanderile, kes ilma jäi, et küll Silja sulle uued küpsetab. Ei mingit originaalitsemist sedapuhku. Vaid jõhvikaid püreestasin vahukoore alla peitupanemiseks.

roomavmjaukiSiia sobib tegelikult üks Googli omatahtsi tekitatud animatsioon Mjaukist. Nimelt saabus eile Zooplusi kaup: 12 kg kassitoitu, Cat’s Besti mõnus liiv (saab potist alla lasta ja ei saagi 1 päevaga meie biojäätmete ämbertäis!), radiaatorile kinnitatav magamisase (millegipärast ei võta nad vedu!), kassimuruseemned, mõned konservid, naistenõgesepall, rennis veereva palliga kratsimisalus, kalakujulise tulukesega laser (tõeline lemmik!) ja kassipildiga lauakatted. Esimese tunnikese sisustasid kassid naistenõgesepalliga ja mina sain hunniku videosid filmida. Naistenõges on mujal maailmas tuntud catnip‘i nimega ja kassid on selle järele hullud! Ega minu omad siis teistmoodi ole. Ja allolevast animatsioonist (mille Google videost tegi) on näha Mjauki selle palliga. Kui muud moodi ei saa, siis kas või roomates eesmärgini! Nagu mina oma vastlakuklitega…

 

Ringiga tagasi peedi juurde ehk järjekordne šokolaadikook

IMG_5613

Peedist ei saa ma üle ega ümber, aga miks peakski, kui üks juurikas on niivõrd hõrk ja aastaringselt lihtsalt kättesaadav ja lisaks sobib nii soolastesse kui magusatesse roogadesse? Sestap ehitasingi oma sünnipäevatoidud seekord peedi ümber. Nädal enne Barcelona maratoni on peediga liialdamine veel eriti hea mitte, kuna selles sisalduvad nitraadid vähendavad lihaste hapnikunõudlust ning sama hapnikuhulgaga jaksab keha rohkem ära teha. Täna on aukohal klassikaline punapeet, kuigi pean plaani ka kollase või muude erisuguste peetide jahtimiseks. Ehk siis ühel hetkel tuleb minna Nõmme turule või kiigata talutoiduga kaubitsejate poole nagu Tagurpidi Lavka või Otse Tootjalt Tarbijale.

Peediga šokolaadikooki olen teinud varemgi ja hea põhjusega: see on maitsev! Peet annab mõnusa magususe ja mahlakuse. Kes viitsiks kuiva kooki järada? Mina igatahes mitte. Magusus tähendab ka, et muid magustajaid on vähem juurde vaja. Suhkur (demerara) sai nüüd kodus otsa ja uut pole plaanis osta. Jätkan steviaga katsetamist. Tasapisi hakkab kusjuures ära harjuma. See on ülihea uudis. Stevia on naturaalne suhkruasendaja, mis aitab vältida näkku punnide teket ega sisalda ka kaloreid. Mõtlesin mõnda aega, kas kook peaks olema ka gluteenivaba, aga sellise retsepti olen korra juba kirjutanud, nii et sedapuhku lähen odrajahu teed. Oder troonib tänases õhtus samuti, sest lauale leiavad tee nii odrakruubid (ahjujuurikate kõrvale, milles aukoht on taas peedil) kui ka odrakarask. Odra- ja peedipidu, miks ka mitte!

Osised

6 väikest peeti
4 muna
125 g võid
4 dl odrajahu
1 spl steviat
5 spl kakaopulbrit
peotäis mooniseemneid

Keeda peedid pehmeks. Eemalda koledamad kohad noaga. Ma lõikasin ära selle jämeda otsa, koorima ei hakanudki, sest enne keetmist sai neid korralikult pestud ka. Püreesta peedid saumiksriga ühtlaseks massiks. Sulata vesivannil või pliidil madalal kuumusel või, kalla peedimassi hulka. Lisa munad, stevia ja kakaopulber, mooniseemned, sega hoolikalt. Steviaga tasub alati ettevaatlik olla, nii et lisa algul pigem vähem ja maitse, kas on veel normaalne. Liiga palju steviat on jõle tugeva maitsega. Jaga taigen pooleks ja kalla kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Samal ajal, kui need ahjus 180 kraadi juures küpsevad, valmista kihtide vahele minev kreem.

Kreem
Rikalik peotäis (külmutatud) mustsõstraid
250 g maitsestamata (Otto ricotta) kohupiimakreemi
2 dl vahukoort
3 spl mett

Kreemi valmistamine on mõnusalt lihtne: vahusta vahukoor vedela meega (seda võid vajadusel soojaveevannis vedeldada) ning lisa vahustamise lõpuosas kohupiimakreem ja mustsõstrad. Ongi mõnus, kergelt lillakas kreem valmis. Kohupiimakreem lisab vahukoorele pisut massi ja teeb kreemi kergemaks. Kui koogipõhjad on valmis (25 minutit umbes läks) ja pisut jahtunud, lõika need pooleks, et oleks kokku 4 latakat. Siis pane kook kokku: kreem iga kihi vahele ja lõpuks peale ka. Kaunista granaatõunaseemnetega ning lase seejärel mõned tunnid külmkapis maitsestuda ja kreemil sisse imbuda.

Halli päeva roosa supp

Hall. Udu. Puhkepäev. Kosutus. Roosa. Supp. Peet. Paprika. Sibul. Lihtne. Nauding. 3 punast + vahukoor annavad kokku roosa.

IMG_0936

Koostisosad:

  • 1 punane peet
  • 1 punane paprika
  • 1 punane sibul
  • oliiviõli
  • 1-2 spl tšillikastet (kasutasin isevalmitatut)
  • 200 ml vahukoort
  • pipart, soola

Valmistamine

Tükelda peet väiksemaks ja keeda 25 minutit, et ta pehmemaks muutuks. Koori pärast keetmist, siis tuleb koor paremini lahti. Peet kaotab ka natuke värvi, aga kokkuvõttes on supp ikka kaunilt roosa-lilla. Haki sibul ja paprika, prae ohtras oliiviõlis. Kalla köögiviljad köögikombani või purusta saumiksriga püreeks. Enne püreestamist lisa ka natuke vett või muud vedelikku. Lisa püreele vahukoor ja kuumuta 5-10 minutit pliidil. Maitsesta tšillikastme ja pipra-soolaga. Törts palsamiäädikat ei tee samuti paha.

IMG_0938